Uudis
Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni. Foto: Andres Tennus

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu.

Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure hulga 20. sajandi teoste kõrval on kuraatorid üles leidnud ka väljaanded, mis väärisid esimesena kõrgkooliõpiku nime.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonda esindava 40 õpperaamatu seas on 1920. aastast pärit eestikeelne õpik „Üldise zooloogia põhijooned“, autor Johannes Piiper. Raamatu eessõnas kirjutab ta: „Meie loodusteadusline kirjavara pole suur. See otsus maksab iseäranis loomateaduse kohta. Käesolev kirjatöö püüab olla kiviks alusmüüris, mille peale meie teadlased tulevikus avara zooloogilise biblioteegi rajavad.“

Üks raamatuvaliku tegijatest professor Toivo Maimets hindab nüüd, enam kui sajandi jagu hiljem, et alusmüür on osutunud erakordselt tugevaks. „Sellel müürile on rajatud muljetavaldav hulk emakeelset loodusteaduslikku õppekirjandust, mis üha täieneb. On, mille üle uhke olla,“ ütles Maimets.

Meditsiiniteaduste valdkonna õppevara esindab teiste seas Aleksander Kalamehe 1936. aasta „Algkooli kehakasvatuse käsiraamat“, millega arendati eestikeelset erialasõnavara ja teadmisi „kehaharjutustega“ seotud tervishoiu, metoodika, vahendite, harjutusvara ja spordialade kohta.

Käsiraamatu eessõnast leiab Belgia pedagoogi ja psühholoogi Jean-Ovide Decroly universaalse tsitaadi: „Lõpliku meetodi ja kasvatusliku süsteemi leiutamine on utoopia! Võttes ajutiselt omaks teatava meetodi, peame jätma endile võimaluse selle ümberhindamiseks, et kohandada seda olukorratingimusile ja jõuda samm edasi õigel ajal ja vajalikul määral!“

Kirjutavad õppejõud

Loomulikult on näitusel ka märksa uuemaid õpikuid, mille autorid praegu ise ülikoolis õpetavad. Teiste seas on 2019. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna võitnud 830-leheküljeline „Geoinformaatika“ ja 2023. aastal avaldatud 600-leheküljeline „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“.

Esimene neist on uusim paberil olev õpik, mis annab ühtse ülevaate geograafia eriala teadmistest, teine aga esimene eestikeelne kõrgkooliõpik, mis annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonnast ja teenusmajandusest ning nendega seotud terminoloogiast. „Seda õpikut võib eriliseks pidada seetõttu, et sellest leiavad oma õpingutes tuge mitme eriala üliõpilased ja ka õppejõud,“ ütles üks õpiku autoritest Heli Tooman.

Näitusel on ka Maaja Vadi kirjutatud õpiku „Organisatsioonikäitumine“ 2004. aasta väljaanne, mis on järjekorras juba viies – esimene ilmus aastal 1994. Pidev värskendamine võimaldab ajatute teoreetiliste käsitluste kõrval lugeda ka hilisemaid kommentaare ja tutvuda uuemate uuringutulemustega.

Majandusteaduskonna õppematerjale näitusele soovitanud Juta Sikk tõdeb, et selles õpikus käsitletud teemad – organisatsiooni ülesehitus, gruppide toimimine, motivatsioon, juhi töö ja roll jne – on endiselt ajakohased. „Vastav õppeaine kuulub majandusteaduskonna kõigisse õppekavadesse ja seetõttu on see õpik endiselt vajalik,“ ütles Sikk.

Kapsaks loetud kirjavara

Omaette vaatamisväärsus on enim laenutatud õpikud. Neljal viimasel aastal on õpperaamatute laenutustabeli tipus olnud näiteks „Immunoloogia: õpik kõrgkoolidele“, „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, „Karistusõigus: üldosa“ ja „Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“.

Üleüldiselt enim kasutatud õpikut paraku tagantjärele tuvastada ei saa, sest õppekirjandus vananeb üsna kiiresti: ilmuvad uustrükid või uued samateemalised õpikud, muutuvad õppekavad ja õpikute kasutajadki.

Näituse peakuraator Marianne Tiik nentis, et raamatukogus hoitakse küll säilituseksemplare, kuid iga raamatu mahakandmisel kaob ka sellega seotud laenutusstatistika. „Õpikute puhul juhtub sageli, et mõni eksemplar loetakse kapsaks. Raamatute parandamine ja ümberköitmine on raamatukogus igapäevane töö. Liiga lagunenute parandamisel pole aga üldjuhul mõtet, kuigi vajaduse korral teeme ka seda,“ rääkis Tiik.

Viimastel aastatel on õpikute laenutuse statistikas näha langust: eelmisel aastal oli suurim laenutuskordade arv ühe eksemplari kohta 19, enamasti jääb see aastas kümne piiresse. Õpikuid hoitakse sageli enda käes terve semester või kauemgi.

Õppekirjanduse näitusel on ka interaktiivne osa. Muu hulgas on igal näituse külastajal võimalik küsimustele vastata ja teada saada, millises valdkonnas õppimiseks oleksid tal praegu kõige paremad eeldused. Mälestuste seinale võib jätta oma tudengipõlve meenutusi ning näitusel on ka postkast, kuhu saab jätta tänukirja oma kõige enam meelde jäänud õppejõule.

Näituse koostamist toetasid Eesti Kirjanduse Selts, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.

Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!

„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud. Neuroloogia ...
Merilyn Merisalu
Uudis Väliseesti külalisprofessori stipendiumi pälvinud Olle Järv asub järgmisel õppeaastal tööle Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, keskendudes inimeste liikumisele, suurandmete analüüsile ja nende rakendamisele ühiskonna paremaks mõistmiseks.

Sügissemestril jagati välja üle 60 stipendiumi

Sügissemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest 200 000 euroga rohkem kui 60 inimest. UT avaldab stipendiumisaajate nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Elise Helena Armulik, Joanna Miranda Ausmees, Laura Johanna Mettis, Karolin Riips, Alina Roštšinskaja, Johanna Ruus; Ants ja Maria Silvere ...
Universitas Tartuensis
Uudis Uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli aulas 1952. aastal.

Võim kehtestab end ruumis märkide abil

Veebruari algul kunstimuuseumis avatud näitus „Võimu märgid“ teeb ilmseks, kuidas ja milliste märkide abil on Eestit parasjagu valitsenud võim ülikooli peahoone aulas end kehtestanud. Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadussekretäri Ken Irdi sõnul on isikute ja riigi võimu ülikooli aulas näha ...
Universitas Tartuensis
Uudis Aasta õppejõu auhinnad anti üle vabariigi aastapäeva aktusel.

Üliõpilased ootavad selgeid materjale, võrdset kohtlemist ja elulisi näiteid

Tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest, ütles üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik. Kanarbiku sõnul hindavad üliõpilased õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste ...
Universitas Tartuensis
Terve vaim Tööd tehes võib istuda nii kössis kui ka sirgelt, kuid tähtis on oma keha asendit pidevalt muuta, sest kehale meeldib liigutamine. Kuna kipume üldiselt rohkem kössitama, siis on selja teadliku sirutamise tähtsus mõnevõrra suurem.

Nihelemise kiituseks

Istu sirgelt! Ära nihele! Kõht sisse! Õlad taha! Rind ette! Selliseid käsklusi on ilmselt kõik kuulnud ning võimalik, et paljud on neid ka ise öelnud. Kui neid soovitusi järjepidevalt järgida, kujuneb rüht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, õigeks. Kas aga saame ...
Kristjan Mardo
Uudis Korraldajad lubavad, et tudengipäevadelt tasub oodata legendaarseid sündmusi, vägevaid pidusid ja unustamatuid kogemusi.

Tudengid vallutavad terve Tartu linna

Tudengipäevade kevadfestivali ligi saja üritusega kava pakub 25. aprillist 3. maini üliõpilastele võimalust vaim välja puhata. Tartu Tudengipäevade meediajuhi Maris Mikko sõnul on festivali mõte tuua õppimisele värskendavat vaheldust. „Tahame, et tudengid saaksid oma igapäevasest rutiinist välja ning mõtleksid vahepeal ka millelegi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Eelmise aasta kevadjooksul oli osalejaid ligi 400.

Kevadjooksul selgub ülikooli aktiivseim valdkond

16. aprillil on üliõpilased, õppejõud, vilistlased ja ka teised liikumisharrastajad oodatud kolmandale ülikooli kevadjooksule. Stardipauk kõlab kell 19 Tartu Ülikooli spordihoone ees. Viie kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda Emajõe kallast Kaarsillani, sealt üle jõe, mööda kaldaäärset kergliiklusteed, ümber Supilinna tiigi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Ülikooli rahvakunstiansambli kõiki rühmi näeb 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.

Rahvakunstiansambel tähistab juubelit

1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva. 80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies