Uudis
Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni. Foto: Andres Tennus

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu.

Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure hulga 20. sajandi teoste kõrval on kuraatorid üles leidnud ka väljaanded, mis väärisid esimesena kõrgkooliõpiku nime.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonda esindava 40 õpperaamatu seas on 1920. aastast pärit eestikeelne õpik „Üldise zooloogia põhijooned“, autor Johannes Piiper. Raamatu eessõnas kirjutab ta: „Meie loodusteadusline kirjavara pole suur. See otsus maksab iseäranis loomateaduse kohta. Käesolev kirjatöö püüab olla kiviks alusmüüris, mille peale meie teadlased tulevikus avara zooloogilise biblioteegi rajavad.“

Üks raamatuvaliku tegijatest professor Toivo Maimets hindab nüüd, enam kui sajandi jagu hiljem, et alusmüür on osutunud erakordselt tugevaks. „Sellel müürile on rajatud muljetavaldav hulk emakeelset loodusteaduslikku õppekirjandust, mis üha täieneb. On, mille üle uhke olla,“ ütles Maimets.

Meditsiiniteaduste valdkonna õppevara esindab teiste seas Aleksander Kalamehe 1936. aasta „Algkooli kehakasvatuse käsiraamat“, millega arendati eestikeelset erialasõnavara ja teadmisi „kehaharjutustega“ seotud tervishoiu, metoodika, vahendite, harjutusvara ja spordialade kohta.

Käsiraamatu eessõnast leiab Belgia pedagoogi ja psühholoogi Jean-Ovide Decroly universaalse tsitaadi: „Lõpliku meetodi ja kasvatusliku süsteemi leiutamine on utoopia! Võttes ajutiselt omaks teatava meetodi, peame jätma endile võimaluse selle ümberhindamiseks, et kohandada seda olukorratingimusile ja jõuda samm edasi õigel ajal ja vajalikul määral!“

Kirjutavad õppejõud

Loomulikult on näitusel ka märksa uuemaid õpikuid, mille autorid praegu ise ülikoolis õpetavad. Teiste seas on 2019. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna võitnud 830-leheküljeline „Geoinformaatika“ ja 2023. aastal avaldatud 600-leheküljeline „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“.

Esimene neist on uusim paberil olev õpik, mis annab ühtse ülevaate geograafia eriala teadmistest, teine aga esimene eestikeelne kõrgkooliõpik, mis annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonnast ja teenusmajandusest ning nendega seotud terminoloogiast. „Seda õpikut võib eriliseks pidada seetõttu, et sellest leiavad oma õpingutes tuge mitme eriala üliõpilased ja ka õppejõud,“ ütles üks õpiku autoritest Heli Tooman.

Näitusel on ka Maaja Vadi kirjutatud õpiku „Organisatsioonikäitumine“ 2004. aasta väljaanne, mis on järjekorras juba viies – esimene ilmus aastal 1994. Pidev värskendamine võimaldab ajatute teoreetiliste käsitluste kõrval lugeda ka hilisemaid kommentaare ja tutvuda uuemate uuringutulemustega.

Majandusteaduskonna õppematerjale näitusele soovitanud Juta Sikk tõdeb, et selles õpikus käsitletud teemad – organisatsiooni ülesehitus, gruppide toimimine, motivatsioon, juhi töö ja roll jne – on endiselt ajakohased. „Vastav õppeaine kuulub majandusteaduskonna kõigisse õppekavadesse ja seetõttu on see õpik endiselt vajalik,“ ütles Sikk.

Kapsaks loetud kirjavara

Omaette vaatamisväärsus on enim laenutatud õpikud. Neljal viimasel aastal on õpperaamatute laenutustabeli tipus olnud näiteks „Immunoloogia: õpik kõrgkoolidele“, „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, „Karistusõigus: üldosa“ ja „Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“.

Üleüldiselt enim kasutatud õpikut paraku tagantjärele tuvastada ei saa, sest õppekirjandus vananeb üsna kiiresti: ilmuvad uustrükid või uued samateemalised õpikud, muutuvad õppekavad ja õpikute kasutajadki.

Näituse peakuraator Marianne Tiik nentis, et raamatukogus hoitakse küll säilituseksemplare, kuid iga raamatu mahakandmisel kaob ka sellega seotud laenutusstatistika. „Õpikute puhul juhtub sageli, et mõni eksemplar loetakse kapsaks. Raamatute parandamine ja ümberköitmine on raamatukogus igapäevane töö. Liiga lagunenute parandamisel pole aga üldjuhul mõtet, kuigi vajaduse korral teeme ka seda,“ rääkis Tiik.

Viimastel aastatel on õpikute laenutuse statistikas näha langust: eelmisel aastal oli suurim laenutuskordade arv ühe eksemplari kohta 19, enamasti jääb see aastas kümne piiresse. Õpikuid hoitakse sageli enda käes terve semester või kauemgi.

Õppekirjanduse näitusel on ka interaktiivne osa. Muu hulgas on igal näituse külastajal võimalik küsimustele vastata ja teada saada, millises valdkonnas õppimiseks oleksid tal praegu kõige paremad eeldused. Mälestuste seinale võib jätta oma tudengipõlve meenutusi ning näitusel on ka postkast, kuhu saab jätta tänukirja oma kõige enam meelde jäänud õppejõule.

Näituse koostamist toetasid Eesti Kirjanduse Selts, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Uudis Ülikooli peahoone esine on sügise alguseni remondis, uue õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril Pirogovi platsil.

Peahoone esine saab järgmise õppeaasta alguseks uue kuue

Ülikooli peahoone esine plats on sügise alguseni remondis, ulatuslikumad renoveerimistööd algavad 27. juunil. Äsja lõppesid peahoone kuue samba värskendustööd ja renoveerimine pannakse lõpuaktuste ajaks pausile. Ulatuslikumad tööd algavad 27. juunil ja kestavad 31. augustini. Selle aja jooksul antakse tervele peahoone esisele värske ilme. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Kõik linlased on oodatud suvel lammastega sõprust sobitama: neid võib vastastikusel kokkuleppel paitada, aga mitte toita. Mullu hooldas sama lambakari kliinikumi haljasala.

Teaduslinnakusse kolisid lambad

Mai lõpul kolisid Maarjamõisa haljasalale terveks suveks Gotlandi tõugu lambad ja kaks kitse, kes võtsid seal masinatelt muru niitmise ja rohumaa hooldamise üle. Rohusööjad veedavad suve Viljandi maantee ning Physicumi ja Chemicumi vahelisel linnakarjamaal – Maarjavälja rohealal, kus Tartu Ülikooli, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Karjääri planeerimisel on teadlike valikute tegemiseks vaja tunda iseennast, otsida ja uurida võimalusi, osata kavandada, otsustada ja tegutseda.

Karjäärivärav üliõpilastele

Aprillis avati karjäärivärava veebileht, mis annab üliõpilastele nende õpiteekonda ja karjääri planeerimist toetavat teavet ja soovitusi. Kasulikke materjale tudengite suunamiseks leiavad ka õppejõud ja programmijuhid. Üliõpilased saavad uue veebilehe toel tervikliku pildi sellest, kuidas oma erialaga seotud tulevikku kavandada. Veebilehe ...
Universitas Tartuensis
Uudis Tehisaru baromeetri abil saavad kõik huvilised hinnata, kui hästi tekstirobotid esitatud küsimusele vastavad.

Milline tekstirobot oskab kõige paremini eesti keelt?

Teadlased loodavad juuni lõpuks veebilehel baromeeter.ai koguda kasutajate abil vähemalt 50 000 võrdlust, kus hinnatakse tehisaru eri mudelite eesti keele oskust. Tehisaru baromeetri abil saab teiste hulgas võrrelda GPT, Gemini, Claude’i, Llama ja Mistrali keelemudelite versioone. Baromeetrit võivad kasutada kõik, kes ...
Universitas Tartuensis
Uudis Südametervise uuringus püütakse välja selgitada, kas südamehaigusi saab tõhusamalt ennetada geeniriski põhjal määratud statiinraviga.

Südametervise uuring aitab tulevikus tõhusamini haigusi ennetada

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab südametervise geeniuuringu, milles osaleb 2500 inimest. Uuringusse kutsuti 45–80-aastasi geenidoonoreid, kelle geneetiline südamehaiguste risk on uuringus osalemiseks sobiv, aga kellel ei ole seni diagnoositud südamehaigusi ega määratud vere kolesteroolisisaldust langetavat ravi. Mai lõpuks saadi soovitud ...
Universitas Tartuensis
Uudis Kirjanik Viivi Luik võttis vabade kunstide professori ameti ja sellega kaasneva ametireha muusik Kadri Voorannalt üle 13. mail. Luige loengud algavad septembris ja toimuvad kolmapäeviti kell 16.

Viivi Luik võtab vaatluse alla ajastuomased inimtüübid

Järgmisel õppeaastal on ülikooli vabade kunstide professoriks kirjanik Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. Sügisel algaval loengukursusel „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“ tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastut iseloomustavatest inimtüüpidest, nende ...
Universitas Tartuensis
Uudis Mullu tulid kõik konkursi „Naised teaduses“ Eesti stipendiumid Tartu Ülikooli. Mari Tõrv (vasakult), Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma pälvisid teadustöö jätkamiseks 7000 euro suuruse stipendiumi.

Stipendiumikonkurss „Naised teaduses“

Kuni 16. juunini saab osaleda naiste teadlaskarjääri toetamiseks ja tüdrukute inspireerimiseks algatatud konkursil, kus tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi 7000 euro suuruse stipendiumiga. Konkurssi korraldavad ühiselt Balti riikide teaduste akadeemiad ja UNESCO rahvuslikud komisjonid koostöös haridus- ja teadusministeeriumidega. Eestis antakse välja kolm stipendiumi: ühele doktorandile ...
Universitas Tartuensis
Uudis Ott Karulini ametiaeg kultuuriakadeemia direktorina algab 1. augustil ja kestab viis aastat.

Kultuuriakadeemiat hakkab juhtima teatriteadlane Ott Karulin

Tartu Ülikooli senat valis 30. mail Viljandi kultuuriakadeemia uueks juhiks teatriteadlase Ott Karulini. Karulin sõnas oma visiooni tutvustades, et kultuuriakadeemia asub Viljandis põhjusega: kogu linn on õpikeskkond. See aga ei tähenda ainult linna võimaluste kasutamist, vaid ka kaasarääkimist linna arengus. ...
Universitas Tartuensis
Uudis „Tartu sumina“ festival sünnib koos vanalinnas tegutsevate kultuuriasutuste ja ettevõtetega.

Suvine sumin jõuab ka botaanikaaeda

26. juulist 9. augustini toimuv vanalinna festival „Tartu sumin“ täidab kaheks nädalaks Raekoja platsi ja botaanikaaia ning Toomemäe ja Emajõe vahelised tänavad kultuuri ja suvise meluga. Ülikooli botaanikaaed on avatud tavapärastel aegadel, kuid festivali ajal, 27. juulil ja 3. augustil, saab ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies