Eelmisel aastal tähistas Tartu Ülikooli teaduskool 60. sünnipäeva. Rektor Toomas Asser toonitas aastapäevakonverentsil, et teaduskool pole lihtsalt huvikool, vaid osa Eesti hariduse süvakihist, mis annab andekale noorele võimaluse kogeda õnnestumist ja ebaõnnestumist, aga ka pingutust.
Pingutus on õppimisrõõmu üks komponent, märkis Asser. „Noor, kes ei tea, kus on tema võimete piir, ei õpi ebaeduga toime tulema ega avastama oma tegelikku potentsiaali. Kui perfektsionist kardab vigu, siis teadusliku mõtteviisiga noor näeb vigades uusi võimalusi,“ ütles ta.
Teaduskooli kasvandik, teadussaate „Rakett 69“ tänavune finalist Kristjan Lepp, kes on osalenud rohkem kui sajal olümpiaadil ja ainevõistlusel, lausus, et olümpiaadid pakuvad talle huvi, aga lisaks on need hea ettevalmistus tulevikuks.
„Pikemas plaanis on kasu mitte niivõrd konkreetsetest teadmistest, mida ma ettevalmistuse käigus saan, kuivõrd soovist ja harjumusest õppida. Õpin, kuidas paremini õppida, ja see on elus väga kasulik,“ ütles praegu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassis käiv Lepp.
„On selge, et noored õpivad koolis praegu asju, mida neil tulevikus ei pruugi vaja minna,“ ütles ka OECD hariduse ja oskuste direktoraadi direktor, PISA testi looja Andreas Schleicher, kes viibis märtsis Eestis õpetajaameti rahvusvahelisel tippkohtumisel. „Kui mõelda loodusteadustele, siis praegu on oluline õppida mõtlema nagu teadlane, mitte tingimata pähe õppida suurt hulka teadmisi füüsikast ja keemiast,“ lausus ta ajakirjanikele.
Andekuse püramiid
Teaduskooli eesmärk ongi õpilaste teadus- ja tehnoloogiahuvi arendamine ning teadlase elukutse populariseerimine. Kogu tegevus tugineb andekuse püramiidile. Aluse moodustavad kõik õpilased, kes osalevad teaduskooli projektides; nende hulgast kerkivad järgmisele astmele konkreetse ainehuviga õpilased, kellele pakutakse huvikursusi ja viktoriine, ning sedasi leitakse üles andekad, kes jõuavad aineolümpiaadidele.
Umbes 10 000 võimeka õpilase seast jõuab püramiidi tippu ligikaudu 300 kõige pühendunumat ja eriliste annetega noort, kes kaasatakse rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistusse. Mullu osalesid õpilased 22 rahvusvahelisel olümpiaadil, kust toodi Eestisse 47 medalit või aukirja.
Aprillis teaduskooli direktori ametisse asunud Kristel Uiboupin peab teaduskooli tugevuseks järjepidevust, kvaliteetset sisulist tööd ja ulatuslikku koostöövõrgustikku, mis väljendub laiapõhjalises olümpiaade toetavas tegevuses.
„Iga andekas noor vajab juhendajat ning juhendaja omakorda tugivõrgustikku.“ – Kristel Uiboupin
7.–12. klasside õpilastele pakutakse kursusi keemias, füüsikas, bioloogias, matemaatikas, informaatikas ning sotsiaal- ja humanitaarainetes; noored saavad osaleda õpikodades, uurimislaborite töös ja lahtistel ainevõistlustel.
„Iga andekas noor vajab juhendajat ning juhendaja omakorda tugivõrgustikku. Teaduskool tagab selle võrgustiku, ühendab õpetajaid, juhendajaid ja õpilasi ning pakub keskkonda, kus jagatakse teadmisi, metoodikat ja õppematerjale,“ ütles Uiboupin intervjuus UT-le.
Muutuvad vajadused
Tema hinnangul tuleb arvestada haridusruumi muutustega. Senisest suuremat tähelepanu on vaja pöörata noorte muutuvatele huvidele, aga tegelda rohkem ka loodus- ja täppisteaduste õpetajate erialase ettevalmistusega, millest jääb praegu kohati vajaka.
Lisaks toob Uiboupin esile üldisemad eesmärgid: ainete suurem lõimitus, tehisaru tõhus kasutamine õppetöös ja olümpiaadidel ning vajadus tagada andekate õpilaste toetamine kõigis Eesti piirkondades, et elukoht ei piiraks noorte võimalusi. „Kõik see eeldab paindlikumaid ning noori rohkem kõnetavaid koostööviise,“ ütles ta.
Uiboupin näeb teaduskooli arengus viit strateegilist rõhuasetust: järjepidev õpitee andekatele, õpetajate ja juhendajate toetamine, teadusliku mõtteviisi levitamine koolides, uute fookusteemade seadmine ning teaduskooli kui organisatsiooni tugevdamine.
Õppeprorektor Aune Valk loodab Uiboupinalt lahendusi ka kestlikkuse küsimustele, arvestades riikliku rahastuse piiratust, ning teaduskooli nähtavuse suurendamist väljaspool suuri keskusi. „Tema töö üldhariduskooli õpetajana on andnud talle hea arusaama, millist tuge ootavad koolid teaduskoolilt väljaspool tõmbekeskusi,“ sõnas Valk.
Teaduskooli tegelik mõju tuleb esile tänu umbes 300 juhendajale ja žüriiliikmele.
Uiboupin ongi teaduskooliga varem kokku puutunud õpetaja ja juhendajana. Ta on suunanud oma õpilasi osalema teaduskooli kursustel, juhendanud neid matemaatika- ja füüsikaolümpiaadideks valmistumisel, osalenud olümpiaaditööde parandamisel ning pakkunud ideid füüsikavõistluste, näiteks viktoriini Spekter ülesannete koostamisel. Kümmekond aastat tagasi, täiskoormusega õpetajana töötades, oli ta õpikodade sünni juures, ta on aidanud õpikodade jaoks töid koostada ning külastanud juhendajana koole ja õpilasi üle Eesti.
Järgmised sammud
Uiboupina sõnul on teaduskooli arendamisel oluline tugineda heale koostööle – seega tahab ta kevade jooksul kohtuda kõigi huvirühmadega ning teha uue akadeemilise aasta alguseks konkreetsed ettepanekud, kuidas edasi liikuda. Ta rõhutas, et võimalikud muudatused tehakse arutelu ja koostöö kaudu.
„Ka aias valmistume kevadeks,“ leiab ta päevakohase võrdluse. „Hooaja alguseks teeme plaani, millised taimed sel aastal mulda saavad ja milliste uute sortidega katsetada. Uutele võimaluse andmine võib tähendada ka mõnest varasemast loobumist, et kõik kenasti koos ikka aeda ära mahuks. Loodame, et uue õppeaasta alguseks on meil teaduskoolis esmane plaan, kus oleme osanud väärtuslikku hoida ning samal ajal anda ruumi uuele ja põnevale,“ ütles Uiboupin.
Teaduskool oma kümne töötajaga on väga väike asutus, selle tegelik mõju tuleb esile tänu umbes 300 juhendajale ja võistluste žürii liikmele.
Parksepa Keskkooli direktor Aigi Sikkal, kellele anti teaduskooli aastapäeval üle tänukiri, kinnitas, et teaduskool on väga hea koostööpartner, kes pakub suurema õpihuviga õpilastele võimalusi osaleda kursustel, õpikodades ning olümpiaadidel.
Hea koostööpartner koolidele
Ilma teaduskoolita ei pruugiks need võimalused, olgu siis näiteks rändav bioklass või õpikojad, Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvatele koolidele kättesaadavad olla. Lisaks saavad õpilased tänu teaduskoolile ettekujutuse sellest, kuidas ülikoolis teaduslike probleemidega tegeldakse, ning areneb oskus aega planeerida ja tähtaegadest kinni pidada. Õpetajatelgi on tema sõnul veidi lihtsam, kui nad ei pea ise olümpiaadiülesandeid koostama, vaid selle eest hoolitseb teaduskool. Peale selle on võimalus teaduskooli kursuste materjale õppe rikastamiseks koolitundides kasutada.
Sikkali hinnangul võiks bioloogiaolümpiaadi väga head tööde parandamise süsteemi, kus hindamine toimub elektroonselt, rakendada ka teistes ainetes, et õpetajate ajakulu väheneks. Samuti oleksid vähemalt tema kooli õpetajad väga tänulikud, kui teaduskooli kodulehel oleks veelgi rohkem häid õppevideoid.
Üldiselt on teaduskooli süsteem Sikkali hinnangul väga hästi üles ehitatud. „Kui suuname rohkem õpilasi teaduskooliga koostööd tegema, toetame sellega ka ennastjuhtiva õppija kujunemist,“ ütles ta.
