14. augustil möödub sada aastat meie tuntuima biogeofüüsiku, akadeemik Juhan Rossi sünnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks.
Juhan Rossi nimi on jäädvustatud õige mitme teadusharu sünniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algtõuke päikesekiirguse uurimisest. Nimelt sai pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1951. aastal tema esimeseks töökohaks Tartu külje all, praeguse Lõunakeskuse kohal asunud aktinomeetriajaam. Aktinomeetria on geofüüsika haru, mis uurib päikesekiirgust.
Juhan Ross ilmutas oma töös suurt järjekindlust: kõigest kolme aastaga sai kehvalt varustatud jaamast eeskujulik vaatlusjaam, edasi töötas see juba aktinomeetria laboratooriumi nime all. 1963. aastal koliti koos astronoomidega Tõraverre, praegu kuulub Tartu-Tõravere ilmajaam maailma päikesekiirguse uurimise baasjaamade võrku.
1960. aastatel hakkasid Ross ja tema kolleegid seniste päikesekiirgus- ja atmosfääriuuringute kõrval tegelema ka taimkatte kiirgusrežiimi ja ökoloogia probleemidega. Pandi alus isegi uuele teadusharule – fütoaktinomeetriale, milles on põimitud bioloogia, meteoroloogia, füüsika ja matemaatika. Fütoaktinomeetriast kasvas omakorda välja uus uurimissuund: distantssondeerimine. See on tõhus tehnika lennukil, helikopteril või satelliidil asuva aparatuuri abil maa (maastiku) seisundi hindamiseks – tänapäevases mõistes kaugseire.
Juhan Rossi monograafiaid on tõlgitud mitmesse keelde, tema tuletatud teoreetilisi valemeid kasutatakse praegugi NASA kosmoseprogrammide andmetöötluses. Tema kirjutiste temaatika on väga mitmekesine, andes tunnistust laiast silmaringist ja teaduslikest huvidest, mis ulatusid ökoloogiast sotsioloogiani.
Rossi töö tõi talle hulganisti teadustiitleid: geofüüsika professor, NSV Liidu Põllumajandusakadeemia liige taimekasvatuse erialal, Eesti Teaduste Akadeemia liige biogeofüüsika valdkonnas, Joensuu Ülikooli audoktor metsanduse erialal jm. Teda autasustati ka paljude ordenite ja medalitega, sh Valgetähe III klassi teenetemärgiga, ning ta valiti mitme seltsi auliikmeks. Kõikide tema aunimetuste üleslugemine võtaks palju aega ja mõni neist – näiteks Aserbaidžaani au-naftapuurija – paneb tänapäeval muigamagi.
Lisa kommentaar