Teismeline tuleb koolist koju ja sulgub vaikides oma tuppa. Ta ei oska öelda, mis teda vaevab – kas see on tüli sõbraga, pinged kodus või lihtsalt halb tunne, mis ei taha üle minna. Sellised olukorrad pole peredes sugugi haruldased.
Eestis kogeb märkimisväärne hulk noortest depressioonisümptomeid. Kooliõpilaste tervisekäitumise 2022. aasta uuringu järgi oli vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode kogenud 45% 11–15-aastastest tüdrukutest ja 23% sama vanadest poistest. See tähendab, et paljude noorte jaoks ei ole kurbus ja lootusetus mööduv seisund, vaid korduv osa igapäevaelust.
Et vaimse tervise probleemide levimust vähendada, on mõistlik sekkuda juba enne, kui probleem tekib. Selleks on aga vaja teada, millised tegurid probleemi kujunemist mõjutavad.
Head suhted ja turvatunne
On hästi teada, et noorte vaimsele tervisele avaldavad märkimisväärset mõju suhted neid ümbritsevate inimestega. Toetavad peresuhted ja sõpruskond pakuvad turvatunnet, konfliktid ja vähene toetus suurendavad aga vaimse tervise probleemide ohtu. Samas ei ole alati selge, milliste mehhanismide kaudu mõju täpselt avaldub.
Üheks võimalikuks selgituseks on emotsiooniregulatsioon – oskus oma tundeid mõista, suunata ja nendega toime tulla. Kui noorel on raske oma emotsioone juhtida, s.t tunnetest aru saada ja ärrituse hetkel käitumist kontrollida, on tal suurem tõenäosus kogeda depressioonisümptomeid: kurbust, lootusetust, väsimust. Seevastu hea emotsiooniregulatsioon, näiteks oskus end rahustada või olukorda teise nurga alt näha, aitab keerulistel hetkedel paremini hakkama saada.
Mida paremaks hindasid noored oma suhteid pereliikmetega, seda vähem oli neil raskusi emotsioonidega toimetulekul ning seda vähem kogesid nad ka depressiooni tunnuseid.
Näiteks võib noor pärast sõbraga tekkinud tüli tunda tugevat viha ja pettumust. Kui tal on oma emotsioonide reguleerimisega raskusi, võib ta kirjutada kohe solvava sõnumi või hoopis tõmbuda endasse ja jääda juhtunut peas edasi ketrama, samal ajal üha rohkem ärritudes. Paremate emotsiooniregulatsiooni oskuste korral suudab ta kõigepealt rahuneda, oma tunded sõnastada ja hiljem olukorra rahulikumalt lahendada.
Teaduskirjanduses on oletatud, et toetavad suhted võivad hästi mõjuda emotsiooniregulatsiooni oskuste arengule ja need oskused omakorda aitavad ennetada depressioonisümptomeid. Katsetasime seda teooriat, toetudes 2024. aastal Eesti koolides korraldatud laste vaimse tervise uuringu andmetele.
Tulemused viitavad sellele, et emotsiooniregulatsioon võib olla oluline lüli peresuhete ja depressioonisümptomite vahel. Mida paremaks hindasid noored oma suhteid pereliikmetega, seda vähem esines neil raskusi emotsioonide reguleerimisel ning seda vähem kogesid nad ka depressiooni tunnuseid.
See tähendab, et toetavad suhted peres ei pruugi mõjutada noore vaimset tervist üksnes otseselt, vaid ka kaudselt, kujundades tema oskusi emotsioonidega toime tulla.
Kas pere või sõbrad?
Selline seos viitab, et perekeskkond võib mängida emotsiooniregulatsiooni oskuste kujunemisel olulist rolli. Lapsevanemad saavad anda eeskuju, kuidas stressi ja keeruliste olukordadega toime tulla, ning luua turvalise õhkkonna, kus oma tunnete väljendamine on normaalne.
Näiteks võib aidata noorel keerulises olukorras oma tundeid märgata ja sõnastada ning arutada koos, mida teha võiks. Toetav kodune keskkond aitab kujundada oskusi, mis võimaldavad raskel hetkel rahulikumalt ja paindlikumalt reageerida – just need oskused võivad omakorda vähendada depressiooniriski.
Kui tahame vähendada noorte depressiooniriski, tasub tähelepanu pöörata emotsioonidega toimetuleku oskustele. Need ei kujune iseenesest.
Vanuserühmi võrreldes panime tähele, et peresuhete mõju emotsiooniregulatsiooni kujunemisele on 11–14-aastaste seas suurem kui 15–19-aastaste seas. Just varases teismeeas pannakse tugevam alus oskustele, mis aitavad hilisemas elus keerulistes olukordades toime tulla.
Vanemaks saades muutuvad sõprussuhted olulisemaks, kuid pere mõju ei kao kuhugi. Muide, paremate peresuhetega noortel on sageli ka tugevamad sõprussuhted – need kaks ei konkureeri, vaid toetavad teineteist. Sõprussuhete mõju emotsioonide juhtimisele ei olnud aga nii tugev kui peresuhete oma. Sõpradel võib olla noore vaimsele tervisele mõju ka teistel viisidel, näiteks kuuluvustunde või enesehinnangu kaudu.
Tunnetega toimetulek
Eelkõige kinnitavad meie uuringu tulemused, et emotsiooniregulatsiooni oskustel on keskne koht noorte vaimse tervise kujunemises. Kui tahame vähendada noorte depressiooniriski, tasub tähelepanu pöörata emotsioonidega toimetuleku oskustele. Need ei kujune iseenesest. Nii kodus kui ka koolis saab õppida, kuidas oma tunnetega toime tulla ja neist rääkida, stressile reageerida ja konflikte lahendada. Eeskuju annavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad ja teised õpilased.
Vaimse tervise hoidmiseks saab palju ära teha juba varakult, muu hulgas toetades nii noorte emotsiooniregulatsiooni oskusi kui ka vanemate oskust oma lapsi toetada ja juhendada.
Eestis on mitmeid tõenduspõhiseid programme, mis toetavad nii emotsiooniregulatsiooni kui ka vanemlike oskuste arendamist. Täpsemalt saab nende kohta lugeda veebilehelt tai.ee/ennetustegevused.
