Möödunud sügisel arutles Anto Veldre Sirbi artiklis „Kas kellelgi peaks väga häbi olema?“[1], kui võimatu või võimalik on tõlkida ingliskeelsete magistritööde pealkirjad ja sisukokkuvõtted arusaadavasse eesti keelde. Astusime sammu edasi ja uurisime, kuidas on lood Tartu Ülikooli doktoritöödega.
Enamik doktoritöid kirjutatakse Eesti ülikoolides inglise keeles. Eesti keelde tuleb igal juhul tõlkida vähemalt pealkiri ja kokkuvõte. Keeletoimetajana näeme neid tekste tihti ja kahetsusväärselt sageli paneb nähtu kukalt kratsima:
Sotsiaalse heaolu kaevandamine kasutades mobiilseid andmeid
Pehme otsustamine agri-toidu 4.0 jaoks
Alfaviiruste nsP2 proteaas: nõuetest funktsionaalsuseks inhibitsioonini
Aminorühma sisaldavate ühendite derivatiseerimine-suunatud LC-MS analüüs
Neis pealkirjanäidetes on tegu kas sisulise väärtõlke või lihtsalt arusaamatu konstruktsiooniga. Nende kõrval mõjuvad lausa tühiasjana sõnajärjeapsakad või trükivead:
Kodade virvendusarütmiaga patsientide hemodünaamiline ja biokeemiline profiil ning ≥ 65-aastaste kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis
Haruldaste muldmetallide eraldamine fosforiidimaagist kastudes vedelikekstraktsiooni meetodit ning sellele järgnevat elektrokeemilist redutseerimist
D-vitamiini mõju füüsilisele võimekusele Eesti Kaitseväe ajateenjatel
Doktoritöö pealkirjal – ka selle eestikeelsel tõlkel – on tohutu tähtis ülesanne võtta lühidalt kokku doktorandi mitmeaastane mahukas töö. Ka mitmeleheküljelises kokkuvõttes on seda raske teha, isegi oma emakeeles. Eestlastest autorite kõrval on meil aga ka palju välisdoktorante ja haruldane pole seegi, kui juhendaja ja oponendid on samuti välismaalased.
Üks lahendusi on kasutada tõlkimiseks tehisaru, kuid sellest ei piisa. Doktoritöö kirjeldamisel on vaja kasutada termineid, need vajavad aga enamasti peenlihvi. Termineid loovad meil sageli terminikomisjonid, kuhu kuuluvad konkreetse eriala asjatundjad ja keelesüsteemi tundvad filoloogid. Võib küll lasta esmase terminiloometöö ära teha robotil, ent masin terminite tõlkimisega lõpuni hakkama ei saa[2]. Roboti kasutamise järel on seega kriitiline mõtlemine ja toimetamine hädavajalik.
Niisiis, põgus pilk ülikooli väitekirjadele näitab, et olukord on pehmelt öeldes murettekitav. Teadust ei saa teha ilma terminitööta. Keeleteadlane Tõnu Tender on öelnud: „Noor teadlane, tehes doktoritööd, mõtestab seda või püüab leida kokkuvõtte [tegemise] käigus ka eestikeelsed väljendid, oskussõnad, terminid oma uurimustulemuste peegeldamisel. Kahtlemata on see mingil määral lisapingutus [—], aga see oleks normaalne.“[3]
Ent kuulda on olnud siiraid küsimusi, miks üldse eestikeelseid termineid vaja on, kui kõik leiab inglise keelest, või et miks peaks oskussõnade asjus teiste (kas oma eriala või keelevaldkonna) ekspertide käest abi küsima. Ühel hiljutisel terminiüritusel oli esinejatel raskusi mõiste ja termini eristamisega. Teisel terminiüritusel ei olnud peale erialainimeste kutsutute hulka arvatud ühtegi terminoloogi ega muud keeleasjatundjat, ehkki just nemad saavad pakkuda tuge oskussõnade paigutamisel keelesüsteemi.
Hiljuti võis ühes arutelus kuulda mõtet, et kui termin on võõrsõnana (nt monitooring) mingis ringis juba kokku lepitud, siis muus keelekasutuses juurdunud omasõnale (nt seire) ei tohiks üle minna – kiputakse unustama, et nii nagu üldkeel, on ka oskuskeel pidevas muutumises. Teises arutelus püüti leida inglise terminile eesti vastet, kuid jäeti arvestamata, et sõnade tähendusvälja ei saa ühest keelest teise otse üle tuua (nt expertise ei ole eesti keeles ekspertiis, vaid teadmus, asjatundmus, teadmised, ekspertsus vm).
Seda kõike märgates tekib tunne, et hakkame minetama arusaamist (eesti) teaduskeele olemusest ning selle tervikliku ja kõikehõlmava arendamise vajadusest.
Terminiõpetus ja -loome Tartu Ülikoolis
Kuidas aga üldse on oskus- ja teaduskeele õpetusega rahvusülikoolis? Millisel õppeastmel saavad üliõpilased omandada teadmisi mõiste ja termini erinevuse, nõtke sõnaloome, hea oskussõna omaduste või näiteks definitsiooni põhitunnuste kohta?
Õppeinfosüsteemi kiigates leiab eri õppekavadest üht-teist küll: bakalaureuseõppes aine „Ladina juriidiline terminoloogia“, magistriõppes „Leksikoloogia ja terminoloogia“, doktoriõppes „Üldsemiootiline teooria ja terminoloogia“. Lisaks puudutatakse oskuskeelt paljudes erialaainetes ja akadeemilise kirjutamise kursustel. Üldpilt aga tundub olevat kirju: terminiõpetus on erialati eri mahuga, kohati pinnapealne, mõnikord olematu. Sageli näib see hõlmavat pelgalt erialaterminite tõlkevastete tutvustamist, mitte oskuskeele terviklikumat käsitlust.
Nii mõndagi on meil veel. Meie teadlased annavad välja eestikeelseid õpikuid, mille juures tehakse sageli ära suur terminitöö. Mitmekümnes terminikomisjonis on ülikooli esindajad koos teiste kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajatega teinud pikaajalist tööd. Instituudid ja valdkonnad korraldavad terminiteemalisi konverentse, arutelusid jne. Ülikool osaleb Vikipeedia terminivõistluse ja terminikrati stipendiumi žüriis. Eesti Maaülikooli algatusel ja koostöös Kaitseväe Akadeemiaga oleme viiel aastal korraldanud ühise terminipäevaku. Kahes üleülikoolilises terminikomisjonis tegeldakse ülikooli tegevust puudutavate eesti- ja ingliskeelsete oskussõnadega ning tehakse koostööd Euroopa Liidu institutsioonide terminoloogidega.
Teiste kõrgkoolide kogemus
Teiste Eesti kõrgkoolide olukorda uurides selgub,[4] et ühtset terminiõpetust pakutakse üksnes Tallinna Ülikoolis. Lisaks on mitmes kõrgkoolis on olemas mõni keskus või inimene, kes sellega mingil määral tegeleb. Oskuskeelt õpetatakse valdkonniti küll, aga eri põhjalikkusastmega, nagu Tartu Ülikooliski.
Tabel 1. Terminiõpetus teistes suuremates Eesti kõrgkoolides
| Kõrgkool | Kas terminiõpetust koordineeritakse üle ülikooli? | Kuidas on terminiõpetus korraldatud? |
| Eesti Kunstiakadeemia | Iga eriala õppejõud tutvustab oma aines asjakohaseid termineid ise | Eraldi terminiõpetust ei ole, kuid seda antakse erialaõppe raames |
| Eesti Maaülikool | Tegutseb keelekeskus, mille üks ülesandeid on ka terminitöö | Eraldi terminiõpetust ei ole, kuid keelekeskus õpetab seda nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe ainete raames (u 500 õppijat). Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandid analüüsivad oma doktoritöö eestikeelse kokkuvõtte terminite õigsust ja kohasust. Veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse õppekava kaitsmiskomisjon ootab koos tööga instituudi terminikomisjoni hinnangut eestikeelse kokkuvõtte kohta |
| Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia | Iga eriala õppejõud tutvustab oma aines asjakohaseid termineid ise | Doktorantide aines „Akadeemiline eneseväljendus ja teaduseetika“ käsitletakse mõningaid terminitööga seotud tahke |
| Kaitseväe Akadeemia | Tööl on juhtivterminoloog, kes annab loenguid ja juhib riigikaitseterminite töörühma | Eraldi terminiõpetust ei ole, kuid seda antakse magistriastmes teiste ainete osana (u 24 õppijat). Pakutakse valikainet „Erialakeel“, mille põhirõhk on magistritöö terminoloogilisel osal |
| Tallinna Tehnikaülikool | Tegutseb keelte ja kommunikatsiooni keskus, kes teeb terminitööd | Keskuses on olemas terminiõpetuse ainekava. Keskuse inglise keele kursustel loevad üliõpilased erialakirjandust, koostavad 50-sõnalisi terminibaase, esitavad erialaettekandeid ja tutvustavad olulisi termineid inglise ja eesti keeles. Keskus korraldab igal aastal terminoloogiakonverentsi |
| Tallinna Ülikool | Tegutseb teaduskeelekeskus, mille põhieesmärk on uurida, arendada, korraldada ja õpetada eesti teaduskeelt | Keskus annab doktorantidele 6 EAP mahus üleülikoolilist ainet „Eesti teaduskeel ja terminoloogia“ (kuni 15 õppijat). Keskus on korraldanud juba aastaid eesti teaduskeele konverentsi ja kaks rahvusvahelist teaduskeele konverentsi. Instituutides samalaadset ainet ei õpetata, kuid aeg-ajalt on peetud terminitöö seminare ja ühes instituudis on üle aasta kahepäevased terminoloogia ja terminitöö kursused |
Et teada saada, kuidas hoolitsetakse teistes kõrgkoolides lõputöö keelelise korrektsuse eest, uurisime ühtlasi, kas sealseid eestikeelseid doktoritöid või kokkuvõtteid keeletoimetatakse.
Tabel 2. Doktoritööde või kokkuvõtete keeletoimetamine teistes suuremates Eesti kõrgkoolides
| Kõrgkool | Kuidas on korraldatud keeletoimetamine? |
| Eesti Kunstiakadeemia | Keeletoimetamist korraldab doktorikool ja see tellitakse väljastpoolt akadeemiat |
| Eesti Maaülikool | Maaülikooli doktoritöö vormistamise nõuete kohaselt on ette nähtud toimetaja nime esitamine tiitellehe pöördel. Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorandi ja juhendaja ülesanne. Keelekeskus pakub toimetamist tasulise teenusena |
| Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia | Valitseb põhimõte, et doktorikraadi väärilise töö autor peab ise suutma ennast eesti keeles kirjalikult selgelt väljendada. Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorandi ja juhendaja ülesanne. Keelelistele küsimustele juhitakse vajaduse korral väga põhjalikult tähelepanu doktoritöö seminarides. Keeleliselt konarlikku tööd kaitsmisele ei lubata. Eestikeelsed kokkuvõtted kontrollib üle ka doktoriõppe keskuse juhataja |
| Kaitseväe Akadeemia | Keeletoimetamist ei korraldata. Pisteliselt on aidanud kokkuvõtteid kohendada juhtivterminoloog, aga enamasti on see doktorantide enda hool ja mure |
| Tallinna Tehnikaülikool | Keeletoimetamist ei korraldata. Eesti keelt valdavad juhendajad teevad seda ise |
| Tallinna Ülikool | Keeletoimetamist ei korraldata, see on doktorantide enda ülesanne |
Kokkuvõttes on Eesti kõrgkoolides terminiõpetus ebaühtlane. Puudu on süsteemsusest, ühtsusest ja eesti teaduskeele igakülgsest väärtustamisest. Terminitöö on sageli õhinapõhine ja tugineb entusiastide missioonitundel. On ülikoole, kus juhtkond terminitegevust ei tähtsusta. Ingliskeelne kultuuriruum mõjutab lõputööde keelelist taset tugevasti ja kohati ei võimalda napid terminiloometeadmised laitmatut teaduskeelt viljeleda.
Kuidas edasi?
Iga doktorant, kes õpib Tartu Ülikoolis, ja iga teadlane, kes teeb siin teadustööd, esindab Eesti teadust, ükskõik mis keeles ta kirjutab. Äsja teaduse populariseerimise eest elutööpreemia pälvinud rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul[5] on eesti keele hoidmine teaduskeelena, kõrghariduse ja tippkultuuri keelena väga oluline.
Rektor Toomas Asser ütles rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel kaalukad sõnad: „Haritud rahva kasvatamine ei tähenda tipu madalamaks lihvimist, vaid madalike kergitamist.“
Muu hulgas tuleks kergitada ka teaduskeele madalikku. Iga eesti doktorandi jaoks peaks olema uhkuse asi leida võõrkeelsetele terminitele tabavad eestikeelsed vasted, koostada sisukas pealkiri ja selges keeles kokkuvõte. Arvestades, et mõnikord jäävadki pealkiri ja kokkuvõte ainsaks doktoritööd puudutavaks eestikeelseks infoks, tuleks kvaliteedile pöörata eriti hoolikat tähelepanu. Kui doktorant on välismaalane ega oska eesti keelt, peaks talle abiks olema ülikool – olgu siis juhendaja või keegi muu asjatundja, kes jälgib, et töö pealkiri ja kokkuvõte saaksid väärilise tõlke. Ei maksa lisadagi, et hoolitseda tuleks ka uute oskussõnade jõudmise eest populaarteaduslikesse tekstidesse, sõnastikesse, Vikipeediasse jne.
Teaduskeele arendamine ei puuduta ainult doktorante, vaid kõiki teadustöö tegijaid – iga teadlast ja iga õppejõudu. Eesti oskuskeele arendamise tähtsust tuleb hakata rõhutama juba bakalaureuseastmest peale, et doktorantuuris ja seejärel teadustööd tehes oleks selge, milleks seda vaja on.
Võimalikke lahendusi
Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise halduslepingu kohaselt edendab ülikool „eestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktoritöödel ammendava eestikeelse kokkuvõtte ja seab eesmärgiks, et teadustööde tulemused on eesti keelees kättesaadavad“. Kuna rahvusülikoolis tehakse Eesti kõige mitmekesisemat teadust, peaks siin asuma ka eesti terminiteaduse kese. Milliseid samme peaksime selleks astuma?
Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver pakkus 2023. aasta terminipäevakul,[6] et vähemalt ühes ülikoolis või Eesti Keele Instituudis tuleks asutada terminiteaduse professuur. Selle ülesanne oleks muu hulgas ühtlustada terminoloogia teaduslikku arendamist, koguda kokku terminiteadmus, viia see uute põhjapanevate uuringutega esmaklassilisele tasemele ning tuua maailma viimase aja terminoloogiasuundumused Eestisse ja meie teaduskeelde. Endastmõistetavalt kuuluks siia ka terminiõpetuse edendamine Tartu Ülikoolis ja oskuskeelekoostöö teiste ülikoolidega.
Kui see plaan on liiga nõudlik, võiks Tartu Ülikoolis luua terminikeskuse, mille eesmärk oleks terminiõpetuse loengu andmine kõikides õppeastmetes, nõustamine doktoritööde eestikeelsete kokkuvõtete koostamisel, keeletoimetamise vahendamine, termininõu andmine, terminikomisjonide töö propageerimine ja muu teaduskommunikatsioonitöö. Üks ülesandeid võiks olla viia kokku eriala- ja keeleeksperdid, samuti olla ühenduslüli ülikooli terminikomisjonide ja -asjatundjate ning üliõpilaste vahel. Keskusel oleks hea ülevaade ka vajakajäämistest ja ta saaks pakkuda võimalikke lahendusi.
Kui seegi tundub keeruline, võiks ülikoolis olla tööl terminoloog, kes peab oskuskeele loenguid vähemalt doktorantuuris ja pakub terminiabi eri valdkondade esindajatele.
Kui ka see ametikoht tundub liiast, olgu meil tööl kas või üks konsultant, kes annab selge keele nõu ning aitab leida keeletoimetajaid ja terminolooge, et vähemalt doktoritööde eestikeelsed pealkirjad ja kokkuvõtted oleksid selgekeelsed.
Viimane, väikseim siht võiks olla tagada doktoritööde pealkirjade ja kokkuvõtete keeleline ülevaatamine, sh jagada instituutides või osakondades oskuskeeletundjate või keeletoimetajate kontakte.
Tehisintellekti professor Meelis Kull ütles rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel peetud kõnes: „Rahvusülikoolina peame teadusliku maailmapildi lahti mõtestama eesti kultuuri jaoks ja Eesti riigi jaoks – eestikeelsena.“
Tartu Ülikooli esindav teadusmõte peab silma paistma nii Eestis kui ka kaugemal. Kas saame uue arengukava koostamisel midagi selleks ära teha?
[1] A. Veldre, Kas kellelgi peaks väga häbi olema? – Sirp, 27.09.2024.
[2] K. Jäärats, T. Tamberg, Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel? – Sirp, 20.12.2024.
[3] Kajalood. Tõnu Tender: keelekorraldus pole praegu tähelepanu keskmes. – Vikerraadio, 02.11.2024.
[4] Terminiõpetuse korraldust ja doktoritööde heakeelsust puudutavale küsimustikule vastasid 2024. aasta detsembris Pille Epner (Eesti Kunstiakadeemia), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Margit Võsa, Kristel Pappel (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia), Peep Nemvalts (Tallinna Ülikool) ja Kärt Rummel (Tallinna Tehnikaülikool).
[5] Toivo Maimets: teadus on ainus viis, kuidas otsida tõde. – Vikerraadio, 17.11.2024.
[6] 2023. aasta terminipäevaku salvestis; video.emu.ee/terminipaevak-2023/.
Lisa kommentaar