Juhtkiri
Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu. Foto: Anett Leesment

Idealismist ja pragmaatikast

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Tabasin end üsna hiljuti sisekaemuslikult mõttelt, et minust, idealistist, on paarikümne aastaga saanud pragmaatik. Need pole küll vastandliku tähendusega sõnad ning ei saa öelda, et seega on asjad läinud otseselt kas paremaks või halvemaks. Millegipärast hakkasin aga ikkagi muretsema: kas see tähendab, et ma ei oska enam unistada?

Mulle meeldib tegutsemine. Mu puhkused on alati toimekad. Tänavuse esimese puhkusenädala petsin end mõttega, et teen paar pooleliolevat asja lõpuni, siis on sügisel tööle naastes kergem. Teisel nädalal avastasin, et olin kõik päevad arvuti ees istunud või telefoni küljes rippunud.

Otsustasin, et aitab! Pakkisin arvuti kokku ja tõstsin silma alt ära. Lülitasin telefoni hääletule režiimile … ja hakkasin meeleheitlikult otsima muid ülesandeid, mis mind tegevuses hoiaksid. Remont. Aiatööd. Tunnikavad (minu lisatöö jaoks õpetajana).

Siis meenus, et olin ju endale ja oma vaimse tervise õele lubanud, et õpin logelema. Et hakkan jälle raamatuid lugema. Muusikat kuulama. Tantsima. Unistama. Püüan lihtsalt … olla, tundugu see kui tahes keeruline. Et ma ise terveks jääks. Üks mõte oli pähe kumisema jäänud ka vestlusest UT seekordse portreeloo kangelase Helen Reimiga: pidev stress sööb inimesed ära.

Ümberlülitumisest ühelt töölt teisele, ühelt kohustuselt teisele ei pruugi piisata. Mõnikord on vaja täielikku väljalülitumist, on vaja midagi hoopis muud, et päriselt puhata. Kuid mis siis, kui seda võimalust ei ole ega paista lähiajal kuskilt? Keerulised olukorrad võivad kesta ja kesta. Kas mäletate koroonaaega? Elu oli pahupidi mitu aastat. Kui kaua on kestnud sõda Ukrainas …?

Kõigest hoolimata jätkavad ka sealsed inimesed oma argielu kohustuste täitmist ja ka ideaalide püüdlemist. Endiselt on lastele ja noortele vaja anda head haridust, kuigi olud sunnivad seda tegema veebi teel või pommivarjendites. Tartu haridustehnoloogid püüavad Ukraina kolleegide elu selle pingutuses natukenegi kergemaks teha.

Mõni ütleb, et parem on hoida ootused madalad. Mina aga usun, et madalatele ootustele tuleb vastu astuda. Iga päev. Ka see on omamoodi sõda, kuigi õnneks palju rahumeelsem. Haridus – olgu sõja või rahu ajal – ongi see, mis annab inimesele vahendid maailma parandamiseks, sest see annab oskuse mõtelda.

Mõtlev inimene ei allu nii kergesti madalatele ootustele. Ta ei usu, kui talle öeldakse: sa ei saa ju sellega hakkama. Aga mõtlemiseks tuleb võtta aega. Ainult siis on lootust.

See kõlab vist nii, et ma ikka veel oskan unistada?

Arvamus „Me kõik soovime kuuluda kogukonda, kus meid märgatakse, austatakse ja toeta­takse. Selline kogukond algab aga meist endist,“ kirjutab Anneliis Kilk.

Julgus sekkuda on väärtuspõhise kultuuri mõõdupuu

Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks. Hooliva ja õiglase kogukonna üks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui märgatakse ebaõiglust, kiusamist või kõrvalejäetust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu – ...
Anneliis Kilk
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu.

Vana aja mõtted ja uue aja inimesed

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (põlvkonna)vahetus: ülikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, üliõpilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehekülgedel on kõrvuti kõrgelt hinnatud vanema põlve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi – kuigi samuti märkimisväärseid – samme astuvad noored. Mõlemail ...
Merilyn Merisalu
Essee 2023. aasta jüripäeval tuli kokku I Võrokõisi Kongress ja otsustas, et võrokesed on põlisrahvas. Pildil kongressi vanematekogu, esireas keskel Kauksi Ülle.

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...
Kauksi Ülle
Juhtkiri Universitas Tartuensise peatoimetaja Tiia Kõnnussaar.

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam ...
Tiia Kõnnussaar
Essee Egert Vene on molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava esimese aasta üliõpilane. Oma teadustööd teeb ta uurimisrühmas, mille huviorbiidis on eukarüootides toimuv valgusüntees.

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...
Egert Vene
Arvamus Tartu Ülikooli uue arengukava koostamise komisjoni esimees arendusprorektor Tõnu Esko ütleb, et tähtis on see, kas muutused saavutatakse päriselt.

Kas tuleb „see tunne“ peale?

Edgar Valter kirjutas oma „Pokuraamatus“, et pokudel hakkab ebamugav, kui elupaik enam ei toimi. Kui vesi kaob, kui toitained ei jõua enam nendeni, ei jää nad ootama, et ehk paraneb olukord iseenesest. Nad hakkavad liikuma. Nad otsivad uut kodu, peatuvad ...
Tõnu Esko
Kõne TÜ poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel pidas vabariigi aastapäeva kontsertaktusel ettekande sõnade hirmutavast jõust.

„Sõnade hirmutav jõud“

Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025. Täna, pidupäeva ootuses kõlab kõne pealkiri „Sõnade hirmutav jõud“ ehk pisut ebakohaselt, võiks ju rääkida millestki helgest. Samas – Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest ...
Andreas Ventsel
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu.

Teaduskeel tahab turgutamist

Sel kuul, kui tähistame Eesti iseseisvuspäeva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub mõtiskleda, kas eesti keel on oma kodus tõepoolest peremees – või on ta pelgalt suiline, kes murrab küll tööd teha, aga tähtsate asjade otsustamisest jääb kõrvale. Kolm ...
Merilyn Merisalu
Arvamus Teadus- ja arendustegevuse püsiv ja ennustatav rahastamine on ­Eesti arenguks ülimalt tähtis, ütleb Mart Saarma.

Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida

Universitas Tartuensis jätkab arutelu teaduse rahastamise üle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste põhjal võimalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides jõudsalt kasvanud ja jõudnud isegi ...
Mart Saarma
Accept Cookies