Liigu edasi põhisisu juurde
Ajakirjast
Kolleegiumist
Kaasautorile
Reklaam
Paku teema
Juurdepääsetavus
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Otsi sisu
Juurdepääsetavus
Otsi sisu
Ava menüü
Sulge menüü
Mobiili peamenüü
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Sulge
Otsi
Otsi:
Otsi
Doktoritööd
Värsked teadustööd: vene krimikirjandusest nutisõrmusteni
Loe artiklit
Teadus
Doktorantide rahulolu on viie aastaga suurenenud
Kevadsemestril tehtud uuringu tulemused näitavad, et Tartu Ülikoolis ollakse doktorantuuri korraldusega üldjoontes rahul ning viimaste aastate reforme hinnatakse kõrgelt. Sügisel asuti doktoriõppe talituses ja valdkondade doktoriõppe keskustes analüüsima Tartu Ülikooli doktorantide 2025. aasta rahulolu-uuringu aruannet, et selgitada välja meie doktorantuuri ...
Piret Ehrenpreis
Teadus
Kas kanep on pikas perspektiivis ohtlik või ohutu?
Milline kujutluspilt teile seoses kanepi tarvitamisega esimesena pähe tuleb? On see filmidest tuttav lõbus ajaveetmine sõprade seltsis või kodus lõõgastumine pärast pingelist tööpäeva? Paljude jaoks on siiski reaalsus teine, sest regulaarsel kanepi tarvitamisel on oma tume pool. Kanep on maailmas ...
Kerda Pulk
Teadus
Teaduseetika ekspert: õppige kuulama, jälgima ja avatult rääkima
Akadeemilistes asutustes hinnatakse endiselt teadust rohkem kui õpetamist, kuid see ei ole loogiline, ütleb Amsterdami Ülikooli meditsiinikeskuse meditsiinieetika ja filosoofia professor Mariëtte van den Höven. Kiire karjääri asemel tuleks esmatähtsaks pidada head teaduse tegemist. Mariëtte van den Höven tegi oktoobri ...
Mari-Liisa Parder
Teadus
Fosforiit – kas suur bluff või suur võimalus?
Eesti maapõues peituv fosforiit olevat mõnede hinnangute järgi väärt vähemalt 100 miljardit eurot – see oleks ju tõsiseltvõetav summa, mille eest saaks muu hulgas rahastada riigikaitset, tõsta pensione ja ehitada teid. Aastal 2015 kirjutas geoloog Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes: „Eesti ...
Paavo Kangur
Teadus
Kelli Lehto otsib geneetikast võtit, mis aitaks vaimse tervise probleeme targemalt diagnoosida
Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ühendab värskes Euroopa Teadusnõukogu (ERC) alustava teadlase grandi projektis geneetika, psühholoogia ja andmeteaduse, et selgitada täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjusi ja parandada diagnoosivõtteid. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on võrdlemisi uus diagnoos, mida on ...
Piret Ehrenpreis
Doktoritööd
Värsked teadustööd: Kierkegaardist puuõõnsusteni
Suvel Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks hariduse ja teoloogia seoseid, kaubandusšokkide mõju, HIV kandjate vähiriski ning puuõõnsuste tähtsust metsade elurikkuse toetamisel. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ...
Universitas Tartuensis
Väitekiri
Eesti hädaabikõned on teistest nüansirikkamad
Hiljutises doktoritöös selgus, et Eesti hädaabikõned erinevad teiste riikide omadest mitmeski mõttes. Töö tulemused annavad paremini mõista, millised probleemid võivad hädaabikõnedes tekkida, ning see omakorda loob võimaluse neid tulevikus ennetada. Hädaabikõnede vestlusanalüütiline uurimine algas Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel ja esimene materjal ...
Piret Upser
Teadus
Elumuutvad tõenäosusteooriad
Iga statistiline analüüs põhineb mudelil ja mudelist sõltub vähemalt sama palju kui andmetest. Erinevad mudelid, mis kasutavad täpselt samu andmeid, võivad anda miljoneid kordi erineva tulemuse – mudeli valik võib mõnikord olla sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Selle sajandi ...
Jüri Lember
Teadus
Valguse püüdmise kunst
Elu Maal sõltub taimede võimest muuta päikeseenergia fotosünteesi abil keemiliseks energiaks. Selle protsessi tõhusus sõltub imeväikestest asjadest – näiteks lehtede kaldenurgast. Valgus, mida taimed eluks vajavad, on äärmiselt muutlik keskkonnategur ning sel on taimede kasvule, ellujäämisele ja konkurentsivõimele väga suur mõju. ...
Jan Pisek
Teadus
Sajand silmapaistva atmosfäärifüüsiku sünnist
14. augustil möödub sada aastat meie tuntuima biogeofüüsiku, akadeemik Juhan Rossi sünnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks. Juhan Rossi nimi on jäädvustatud õige mitme teadusharu sünniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algtõuke päikesekiirguse uurimisest. Nimelt ...
Ain Kallis
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Loe lähemalt kasutustingimustest.
Kasutustingimused
Nõustun
Ei nõustu