Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni. Foto: Andres Tennus

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu.

Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure hulga 20. sajandi teoste kõrval on kuraatorid üles leidnud ka väljaanded, mis väärisid esimesena kõrgkooliõpiku nime.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonda esindava 40 õpperaamatu seas on 1920. aastast pärit eestikeelne õpik „Üldise zooloogia põhijooned“, autor Johannes Piiper. Raamatu eessõnas kirjutab ta: „Meie loodusteadusline kirjavara pole suur. See otsus maksab iseäranis loomateaduse kohta. Käesolev kirjatöö püüab olla kiviks alusmüüris, mille peale meie teadlased tulevikus avara zooloogilise biblioteegi rajavad.“

Üks raamatuvaliku tegijatest professor Toivo Maimets hindab nüüd, enam kui sajandi jagu hiljem, et alusmüür on osutunud erakordselt tugevaks. „Sellel müürile on rajatud muljetavaldav hulk emakeelset loodusteaduslikku õppekirjandust, mis üha täieneb. On, mille üle uhke olla,“ ütles Maimets.

Meditsiiniteaduste valdkonna õppevara esindab teiste seas Aleksander Kalamehe 1936. aasta „Algkooli kehakasvatuse käsiraamat“, millega arendati eestikeelset erialasõnavara ja teadmisi „kehaharjutustega“ seotud tervishoiu, metoodika, vahendite, harjutusvara ja spordialade kohta.

Käsiraamatu eessõnast leiab Belgia pedagoogi ja psühholoogi Jean-Ovide Decroly universaalse tsitaadi: „Lõpliku meetodi ja kasvatusliku süsteemi leiutamine on utoopia! Võttes ajutiselt omaks teatava meetodi, peame jätma endile võimaluse selle ümberhindamiseks, et kohandada seda olukorratingimusile ja jõuda samm edasi õigel ajal ja vajalikul määral!“

Kirjutavad õppejõud

Loomulikult on näitusel ka märksa uuemaid õpikuid, mille autorid praegu ise ülikoolis õpetavad. Teiste seas on 2019. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna võitnud 830-leheküljeline „Geoinformaatika“ ja 2023. aastal avaldatud 600-leheküljeline „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“.

Esimene neist on uusim paberil olev õpik, mis annab ühtse ülevaate geograafia eriala teadmistest, teine aga esimene eestikeelne kõrgkooliõpik, mis annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonnast ja teenusmajandusest ning nendega seotud terminoloogiast. „Seda õpikut võib eriliseks pidada seetõttu, et sellest leiavad oma õpingutes tuge mitme eriala üliõpilased ja ka õppejõud,“ ütles üks õpiku autoritest Heli Tooman.

Näitusel on ka Maaja Vadi kirjutatud õpiku „Organisatsioonikäitumine“ 2004. aasta väljaanne, mis on järjekorras juba viies – esimene ilmus aastal 1994. Pidev värskendamine võimaldab ajatute teoreetiliste käsitluste kõrval lugeda ka hilisemaid kommentaare ja tutvuda uuemate uuringutulemustega.

Majandusteaduskonna õppematerjale näitusele soovitanud Juta Sikk tõdeb, et selles õpikus käsitletud teemad – organisatsiooni ülesehitus, gruppide toimimine, motivatsioon, juhi töö ja roll jne – on endiselt ajakohased. „Vastav õppeaine kuulub majandusteaduskonna kõigisse õppekavadesse ja seetõttu on see õpik endiselt vajalik,“ ütles Sikk.

Kapsaks loetud kirjavara

Omaette vaatamisväärsus on enim laenutatud õpikud. Neljal viimasel aastal on õpperaamatute laenutustabeli tipus olnud näiteks „Immunoloogia: õpik kõrgkoolidele“, „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, „Karistusõigus: üldosa“ ja „Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“.

Üleüldiselt enim kasutatud õpikut paraku tagantjärele tuvastada ei saa, sest õppekirjandus vananeb üsna kiiresti: ilmuvad uustrükid või uued samateemalised õpikud, muutuvad õppekavad ja õpikute kasutajadki.

Näituse peakuraator Marianne Tiik nentis, et raamatukogus hoitakse küll säilituseksemplare, kuid iga raamatu mahakandmisel kaob ka sellega seotud laenutusstatistika. „Õpikute puhul juhtub sageli, et mõni eksemplar loetakse kapsaks. Raamatute parandamine ja ümberköitmine on raamatukogus igapäevane töö. Liiga lagunenute parandamisel pole aga üldjuhul mõtet, kuigi vajaduse korral teeme ka seda,“ rääkis Tiik.

Viimastel aastatel on õpikute laenutuse statistikas näha langust: eelmisel aastal oli suurim laenutuskordade arv ühe eksemplari kohta 19, enamasti jääb see aastas kümne piiresse. Õpikuid hoitakse sageli enda käes terve semester või kauemgi.

Õppekirjanduse näitusel on ka interaktiivne osa. Muu hulgas on igal näituse külastajal võimalik küsimustele vastata ja teada saada, millises valdkonnas õppimiseks oleksid tal praegu kõige paremad eeldused. Mälestuste seinale võib jätta oma tudengipõlve meenutusi ning näitusel on ka postkast, kuhu saab jätta tänukirja oma kõige enam meelde jäänud õppejõule.

Näituse koostamist toetasid Eesti Kirjanduse Selts, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies