Aktuaalne
TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis. Foto: Andres Tennus

Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud.

Neuroloogia professor Pille Taba, riigi tänavuse teaduspreemia nominent arsti- ja terviseteaduste kategoorias, ei ole oma teadlase- ega arstikarjääri jooksul soolist ebavõrdsust tunnetanud. Ta ütleb, et on saanud teha nii kliinilist kui ka uurimistööd ja pole juhtivatele kohtadele kandideerides kogenud sugudevahelist võitlust.

Sadakond aastat tagasi oli olukord aga hoopis teine. Pille Taba vanatädi Hilda pälvis omal ajal Rockefelleri stipendiumi ja lõpetas selle toel doktoriõpingud Columbia Ülikoolis. 1930. aastal kandideeris ta Tartu Ülikooli professoriks, kuid ei leidnud toetust; on avaldatud arvamust, et üheks põhjuseks võis olla tema kui noore naise sobimatus vastutusrikkale ametikohale.

Pärast seda naasis Hilda Taba USA-sse ning töötas aastakümneid professorina Chicago ja San Francisco ülikoolides. Californias antakse praeguseni välja temanimelist sotsiaalteaduste stipendiumit.

Tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov pälvis novembris ühena kolmest Tartu Ülikooli teadlasest Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide konkursil „Naised teaduses“ stipendiumi. Ta pakub, et võib-olla aitaks teadusesse rohkem naisi tuua eelkõige positiivsed eeskujud: juhtpositsioonidel naisteadlastest võiks rohkem rääkida nii meedias kui ka mujal.

„Teaduses saab osaleda juba enne ülikooli, näiteks võib gümnaasiumi uurimistöö käigus teha koostööd mõne uurimisrühmaga. Julgen öelda, et paljud teadlased leiaksid hea meelega mõnele aktiivsele õpilasele viisi teadusega tegelemiseks. Lisaks on võimalik osaleda teaduskooli projektides, õpikodades, olümpiaadidel. Nõu tasub küsida ka oma aineõpetaja käest,“ ütleb Pankratov.

Mullu Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu poolt aasta naisteadlaseks valitud analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.

„Selle päeva tähistamist ja naisteadlaste esiletõstmist on vaja, et pöörata tähelepanu võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele nii akadeemilises maailmas kui ka ühiskonnas laiemalt. Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ sõnab Ester Oras.

Eesti Teadusagentuuri statistika kohaselt on naisteadlaste osakaal viimastel aastatel kasvanud, kuid sooline palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas on Eestis endiselt suur: naiste tunnipalk on meeste omast 18% väiksem (majanduses üldiselt on see näitaja isegi 20%).

Tartu Ülikoolis on 2023. aasta näitajate põhjal professorite, teadurite ja nooremteadurite keskmine palk naistel ja meestel sisuliselt võrdne, lektori ja õpetaja ametikohal on mehed tasustatud kõrgemini.

Ülikooli grandikeskuse kogutud andmetest Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grantide taotlemise ja Tartu Ülikooli edukuse kohta on näha huvitavat tendentsi. „Mida rohkem granditaotlusi on esitanud naisteadlased, seda edukam on olnud ka ülikool üldiselt,“ nendib grandikeskuse analüütik Kalmer Lauk.

Eelmisel aastal tuli Tartu Ülikooli kolm mainekat ERC isikupõhist granti, neist kaks siinsetele naisteadlastele. Mullu esitati Tartu Ülikoolist ERC alustava teadlase grandi vooru kuus taotlust ja esimest korda olid need kõik naisteadlaste koostatud.

Mullu oma erialase monograafia eest mitu mainekat raamatuauhinda pälvinud poliitikateooria professori Eva Piirimäe meelest on sooperspektiiv sisulises teaduslikus diskussioonis vaid üks paljudest vaateviisidest ning seda ei peaks üle rõhutama. Tema uurimistöös on suurem tähtsus näiteks püüdlustel teadvustada väikerahvaste perspektiivi, mis on samuti alaesindatud.

„Aga kui räägime teadlaste töökorraldusest, on kahtlemata ülioluline pöörata tähelepanu töö- ja pereelu ühitamise küsimustele. Lisaks on eri maades naiste õiguste ajalugu erinev ning võibki olla vaja eraldi esile tuua soospetsiifilisi eeskujusid, et kõrvaldada eelarvamusi või visalt püsivaid diskrimineerivaid praktikaid – seega on algatus „Naised teaduses“ igal juhul oluline,“ arvab Piirimäe.

Muide, kui Johan Skytte poliitikauuringute instituut 2013. aastal Toomele endisesse sünnitusmajja kolis, leidis Piirimäe oma kabinetti sisustades ülikooli vana mööbli laost tüki erilist ajalugu. „Leidsin sealt kirjutuslaua, mis oli varem kuulunud Tartu Ülikooli esimesele naisprofessorile Alma Tomingale. Mul oli suur rõõm, et mul lubati see laud oma kabinetti tuua ning uuesti kasutusele võtta!“ ütleb Piirimäe.

11. veebruari tähistamist üleilmse naisteadlaste päevana alustati UNESCO ja ÜRO eestvedamisel 2015. aastal, et tuua esile naiste ja tüdrukute rolli teaduse arengus. Eestis on seda peetud alates aastast 2021.

Lisa kommentaar

Uudis Aasta õppejõu auhinnad anti üle vabariigi aastapäeva aktusel.

Üliõpilased ootavad selgeid materjale, võrdset kohtlemist ja elulisi näiteid

Tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest, ütles üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik. Kanarbiku sõnul hindavad üliõpilased õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste ...
Universitas Tartuensis
Uudis Tartu Ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo auhinna sai liikumislabori meeskond.

Aasta ühiskonnategu: liikumislabori algatused

Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel loodi ja võeti selle õppeaasta alguses Eesti koolides kasutusele liikumisõpetuse ainekava. Samuti kutsuti juba enam kui 200 kooli hõlmavasse programmi „Liikuma kutsuv kool“ möödunud aastal esimesed gümnaasiumid. Haridusprogramm „Liikuma kutsuv kool“ aitab kujundada koolikultuuri, kus liikumine ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta teadusteo auhinna saajad, kliimauuringute keskuse teadlased (vasakult) Hannes Keernik, Velle Toll, Piia Post ja Tanel Voormansik. Pildilt on puudu töörühma liikmed Jorma Rahu ja Heido Trofimov.

Aasta teadustegu: inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine

Füüsika instituudi kliimauurin­gute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka. Saasteosakeste mõju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimamõju kõige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud soojenemist. Töörühm näitas esimesena ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta keeleteo auhinna saajad arvutiteaduse instituudist  ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Aasta keeletegu: soome-ugri keelte digitõlge

Arvutiteaduse instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlaste ja arendajate koostöös valminud tõlkemootor Neurotõlge võimaldab tõlkida 23 soome-ugri keelde. Neurotõlge on maailma esimene tõlkemootor, mis laseb tõlkida tekste korraga nii paljudesse väikestesse ja ohustatud keeltesse. Kokku saab selle abiga tõlkida ...
Universitas Tartuensis
Uudis Ülikooli rahvakunstiansambli kõiki rühmi näeb 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.

Rahvakunstiansambel tähistab juubelit

1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva. 80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Rikkumisest teavitamiseks avati vihjeliin

Alates märtsist FaceUpi keskkonnas avatud Tartu Ülikooli vihjeliinil saab konfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt anda vihjeid tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on seadusevastane või vastuolus ülikooli sisekorra ja tavadega. Vihjeliin on mõeldud olukordadeks, mille lahendamine tavapärasel viisil kollektiivis või töö ...
Universitas Tartuensis
Uudis Eelmise aasta kevadjooksul oli osalejaid ligi 400.

Kevadjooksul selgub ülikooli aktiivseim valdkond

16. aprillil on üliõpilased, õppejõud, vilistlased ja ka teised liikumisharrastajad oodatud kolmandale ülikooli kevadjooksule. Stardipauk kõlab kell 19 Tartu Ülikooli spordihoone ees. Viie kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda Emajõe kallast Kaarsillani, sealt üle jõe, mööda kaldaäärset kergliiklusteed, ümber Supilinna tiigi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Korraldajad lubavad, et tudengipäevadelt tasub oodata legendaarseid sündmusi, vägevaid pidusid ja unustamatuid kogemusi.

Tudengid vallutavad terve Tartu linna

Tudengipäevade kevadfestivali ligi saja üritusega kava pakub 25. aprillist 3. maini üliõpilastele võimalust vaim välja puhata. Tartu Tudengipäevade meediajuhi Maris Mikko sõnul on festivali mõte tuua õppimisele värskendavat vaheldust. „Tahame, et tudengid saaksid oma igapäevasest rutiinist välja ning mõtleksid vahepeal ka millelegi ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Kristi Kuningas ja Raili Marling leiavad, et Praxise uuringuaruandes „Tippjuhiks saamise teed“ kirjeldatud kitsaskohad on ositi olemas ka ülikoolis.

Akadeemilise karjääriredeli komistuskohad

Igas organisatsioonis on mõistlik hoida silma peal, kas ja kus vajub karjäärimudel ühe või teise sotsiaalse rühma kahjuks tasakaalust välja, ning mõelda, kuidas seda ennetada. Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas arutlevad koos ajakirjanikuga, milline ...
Anu Jõesaar
Accept Cookies