Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks vabadussõja vaimu, riikliku vaktsineerimisprogrammi mõju ja ooteaegade lühendamist äriprotsessides. Siit saab lugeda jaanuaris kaitstud tööde kokkuvõtteid. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Toivo Kikkas kaitses ajaloo alal doktoritöö „Eesti sõjameeste motivatsioon rahvaväes ja Punaarmee Eesti rahvuslikes väeosades 1918–1920“.
Vabadussõja vaimu võib mõista kui eestlaste hulgas valitsenud seninägematut ühtsust ja patriotismipuhangut, kuid vabadussõjas eri pooltel võidelnute motiivid on seni saanud vähe tähelepanu. Doktoritöö tulemused näitavad, et kuigi enamik eesti mehi oli rahvaväe mobilisatsiooni tõttu sundolukorras, innustas neid omakeelne ja -meelne armee. Rahvaväe ligi 75 000 võitlejat motiveeris rahvuslus ning soov kodumaad kaitsta ja enamlastele kätte maksta. Punaarmee ridades võidelnud kuni 10 000 eestlast motiveeris peamiselt enamlus.
Juhendajad prof Aigi Rahi-Tamm ja kaasprof Ago Pajur, oponent vanemteadur Peeter Kaasik (Eesti Mälu Instituut).
Juho Kaarlo Sakari Lindholm kaitses filosoofia alal doktoritöö „Knowledge and Practice. A Criticism of Epistemology“(„Teadmine ja praktika: epistemoloogia kriitika“).
Teadmist on traditsiooniliselt defineeritud kui õigustatud tõest uskumust, kuid lahtiseks on jäänud küsimus, kuidas saaks teadmist arusaadaval viisil isikule omistada. Samuti on analüütilised teadmisteoreetikud eiranud tegevuse ja harjumuse kujunemise osa teadmiste juures. Doktoritöö autor väidab klassikalisele pragmatismile tuginedes, et teadmine on praktika, kus kogemus haarab nii vaatluse kui ka tegevuse ja harjumuse kujunemise.
Juhendaja teadur Ave Mets, oponent prof Sami Johannes Pihlström (Helsingi Ülikool).
Antonina Martynenko kaitses vene kirjanduse alal doktoritöö „Традиции и инновации в русской поэзии второй половины 1830-х гг.: количественное исследование“ („Traditsioonid ja uuendused 1830. aastate teise poole vene luules: kvantitatiivne uurimus“).
Doktoritöös keskenduti 1835.–1840. aastatele, mida peetakse vene kirjanduse kuldajastu lõpuks ja mida on siiani võrdlemisi vähe uuritud. Kokku koguti ligi 4800 sel ajajärgul trükis ilmunud luuletust. Selle suure tekstikorpuse analüüsist selgus, et varasem arvamus, justkui tolle aja autorid oleksid varasemaid tekste imiteerinud, ei vasta tõele. Nad polnud ka mässumeelsed uuendajad, sest säilitasid mõned konservatiivsed luulekeele aspektid, näiteks järgisid žanrite ja meetrumite kasutamise traditsioone.
Juhendaja kaasprof Roman Leibov, oponendid em-prof David J. Birnbaum (Pittsburghi Ülikool) ja prof Igor Pilshchikov (Tallinna Ülikool).
Muzayin Nazaruddin kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Semiotics of Natural Disasters: the Entanglements of Environmental and Cultural Transformations“ („Looduskatastroofide semiootika: keskkonna- ja kultuurimuutuste läbipõimumine“).
Looduskatastroofid toovad sageli kaasa vaatepunktide vastandumise. Doktoritöö põhineb kahes looduskatastroofi järgses Indoneesia piirkonnas tehtud kvalitatiivsel uurimistööl ning selles analüüsitakse, kuidas inimesed mõtestavad katastroofe, ja näidatakse, kuidas semiootika abil saab mõista erinevaid katastroofitõlgendusi. Mõnes kontekstis võib katastroof kiirendada kultuurimuutusi, muul ajal aga tagada olemasoleva sotsiokultuurilise korra püsimise.
Juhendaja teadur Riin Magnus, oponent kaasprof Kati Lindström (Kuninglik Tehnikainstituut, Rootsi).
Martin Oja kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Semiotics of Multimodal Conflict: Modes, Modalities and Audio-Visual Incongruence in Feature Film“ („Multimodaalse konflikti semiootika: moodused, modaalsused ning auditiivse-visuaalse vastuolu mängufilmis“).
Multimodaalseid nähtusi iseloomustab esmajoones kaks tunnust: esiteks väljenduvad nad korraga mitmes märgisüsteemis, teiseks sõltub nende vastuvõtt ja mõistmine mitmest tajukanalist. Doktoritöös luuakse multimodaalsete objektide käsitlemiseks kahetasandiline raamistik, mis võimaldab läheneda nii neile objektidele, mida iseloomustab ainult esimene tunnus, kui ka neile, millel on esimene ja teine tunnus kombineeritud. Samuti esitatakse mitme tajumodaalsuse võimalike kombinatsioonide tüpoloogia.
Juhendaja prof Peeter Torop, oponendid prof Kay O’Halloran (Liverpooli Ülikool) ja juhtivteadur Pia Tikka (Tallinna Ülikool).
Indrek Pekko kaitses teoloogia alal doktoritöö „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud“.
Kuigi Eesti on tuntud kui üks Euroopa ilmalikumaid riike, ei saa öelda, et eestlased ei tunne usuküsimuste vastu üldse huvi. Eestlaste religioossus väljendub lihtsalt erinevates vormides väljaspool institutsionaalse religiooni piire. Liikmeskonna kahanemisest tulenevate muutustega toimetulemisel on kirikud võtnud abiks kristlike väärtuste ja traditsioonide konservatiivsuse rõhutamise, see on aga kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga.
Juhendajad kaasprof Lea Altnurme ja kaasprof Priit Rohtmets, oponent Sebastian Rimestad (Leipzigi Ülikool).
Sergei Sazonov kaitses filosoofia alal doktoritöö „The Entrepreneurial Theory of Ownership“ („Ettevõtluslik omanditeooria“).
Ettevõtluslik omanditeooria on uudne lähenemine omandiõiguste filosoofilisele õigustamisele. Selle keskse idee järgi ei ole loodusvarad otsekohe kasutatavad. Enne kui saame neid kasutada, tuleb teha ettevalmistavat mõttetööd: selgitada välja, kuidas mõne konkreetse asja looduslikud omadused võivad aidata meil oma eesmärke saavutada. Arusaam avastamisest kui omandi põhialusest aitab ületada vastuväiteid ajaloolise õiguse põhistele teooriatele.
Juhendajad kaasprof Francesco Orsi, kaasprof Helen Eenmaa ja lektor Mats Volberg, oponendid prof Ralf Bader (Fribourgi Ülikool) ja prof Jason Brennan (Georgetowni Ülikool).
Ülo Siirak kaitses klassikalise filoloogia alal doktoritöö „L’Humaniste français Marc-Antoine Muret comme commentateur de Catulle et de Pierre de Ronsard“ („Prantsuse humanist Marc-Antoine Muret Catulluse ja Pierre de Ronsard’i kommenteerijana“).
Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse teosed võivad tõlkijale palju raskusi valmistada, sest ligi pooled tema luuletused sisaldavad šokeerivaid elemente ja väljendeid. Artiklipõhine doktoritöö keskendub prantsuse humanisti Marc-Antoine Muret’ tööle kommentaatorina, rõhutades peamiselt tema käsitlust Catulluse obstsöönsustest. Muret’ Catulluse kommentaar erines eelkäijate omast, kuna keskendus Catulluse poeesiale, mitte vaid filoloogilisele analüüsile.
Juhendajad prof Janika Päll ja juhtivteadur Kristi Viiding (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), oponendid prof Sabine Luciani (Aix-Marseille’i Ülikool) ja dr Lucie Claire (Picardie Jules Verne’i Ülikool).
Rain Soosaar kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „The Process of Secularization in Rural Communes of Estonia and Latvia (1920–40). Case Studies of Lutheran–Majority Parishes“ („Sekulariseerumisprotsessist Eesti ja Läti valdades (1920–40). Juhtumianalüüsid luterlastest enamusega kihelkondadest“).
Eesti ja Läti luterliku enamusega maapiirkondade sekulariseerumise analüüsimiseks vaadeldi kirikuelu iseärasusi, individuaalset usupraktikat ning kiriku rolli kohalikus avalikus elus kümnes kihelkonnas. Uuritud piirkondades olid majandus, kultuur ja poliitika suures osas kiriku kontrolli alt väljunud, ent luteri vaimulikud ja religioossed tseremooniad olid jätkuvalt avalikus elus olulised. Kui usulised ja moraalsed juhised olid vastuolus pragmaatiliste huvidega, jäeti need suures osas kõrvale.
Juhendaja prof Riho Altnurme, oponent prof Hugh McLeod (Birminghami Ülikool).
Digne Ūdre-Lielbārde kaitses folkloristika alal doktoritöö „The Latvian Folk Ornament and Mythology Nexus as Revival: Contested Historical Layers, Visualized Ideologies, and Commodified Creativity“ („Läti rahvapärase ornamendi ja mütoloogia neksus kui taastulemine: vaidlustatud ajaloolised kihid, visualiseeritud ideoloogiad ja kaubastatud loovus“).
Doktoritöös käsitletakse folkloristlike mõistete ja teooriatega rahvapärase ornamendi seostamist mütoloogiliste kujutelmadega. Mitmed kunstnikud on nii praegu kui ka varem oma loomingus kasutanud mütoloogilisi teemasid, ka laulva revolutsiooni üheks peamiseks visuaalseks sümboliks kujunes kaheksakand. Teema käsitlemine taastulemise võtmes võimaldab näidata, kuidas huvi ornamentide mütoloogilise tõlgendamise vastu oli poliitiliselt motiveeritud ning hõlmas rahvakultuuri elementide taaskasutust, propageerimist ja uutesse tähendusseostesse asetamist.
Juhendaja kaasprof Elo-Hanna Seljamaa, oponendid dotsent Mr. Frog (Helsingi Ülikool) ja kaasprof Alessandro Testa (Praha Karli Ülikool).
Kristiina Vaik kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritöö „Beyond genres: A Dimensional Text Model for text classification“ („Väljaspool žanre: dimensionaalne tekstimudel tekstide klassifitseerimiseks“).
Interneti võidukäik on suurendanud elektrooniliste tekstide hulka. Veebikorpused pakuvad rikkalikku keelematerjali, kuid meil pole selget ülevaadet nende sisust. Doktoritöös pakutakse veebitekstide kategoriseerimiseks välja alternatiivne viis: kindlasse kategooriasse surumise asemel vaadeldakse teksti dimensioone: ametlik või spontaanne, faktiline või arvamuslik, keeruline või lihtne jne. Töö tulemused näitavad, et väljapakutud dimensioonidel on selged kommunikatiivsed funktsioonid ja oma ainulaadne koosesinevate keeleliste tunnuste muster.
Juhendajad kaasprof Kadri Muischnek ja kaasprof Kairit Sirts, oponent prof Veronika Laippala (Turu Ülikool).
Sotsiaalteaduste valdkond
Kätlin Anni kaitses psühholoogia alal doktoritöö „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“ („Intelligentsus, isiksuseomadused ja sotsiaalmajanduslikud tulemused Eestis“).
Doktoritöös uuriti sotsiaal-majanduslike tulemuste (nt haridus- ja ametialane staatus), vaimse võimekuse ja isiksuseomaduste seoseid Eestis, kasutades Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala (WAIS-III) eestindamise projekti ja geenivaramu isiksuseuuringu andmeid. Muu hulgas nähtus tulemustest, et mõne ameti valimiseks või sellele valituks saamiseks on teatud isiksuseomaduste tase vajalik ning vahel võib amet ka inimese isiksust veidi muuta. Töö käigus kaardistati 263 ameti põhjalikud isiksuseprofiilid, mis on avalikult kättesaadavad veebilehel apps.psych.ut.ee/JobProfiles.
Juhendaja prof René Mõttus (Tartu Ülikool, Edinburghi Ülikool), oponent prof Markus Jokela (Helsingi Ülikool).
Anna-Kati Pahker kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktoritöö „Measuring industrial modernity in comparative perspective, 1900–2020“ („Tööstusliku modernsuse mõõtmine 1900–2020, võrdlev perspektiiv“).
18. sajandi alguses levima hakanud toimimisloogika, mis panustas inimeste heaolusse, kuid juurutas jätkusuutmatuid ideid, institutsioone ja tegutsemisviise, on viinud keskkonnaseisundi halvenemiseni. See suund vajab hädasti ümberkujundamist, nn teist suurt siiret, et ületada tööstusliku modernsusega seotud probleeme. Doktoritöös töötati välja tööstusliku modernsuse indeks, et hinnata strukturaalsete piirangute ulatust teise suure siirde käivitumisele eri riikides, ning pakuti välja hulk praktilisi soovitusi, kuidas eesmärk saavutada.
Juhendajad kaasprof Laur Kanger ja kaasprof Mihkel Solvak, oponent prof René Kemp (Maastrichti Ülikool).
Maris Vutt kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Legal Opportunities for Using Digital Solutions in Decision-Making for a Limited Liability Company“ („Õiguslikud võimalused digitaalsete lahenduste kasutamiseks piiratud vastutusega äriühingu otsuste tegemisel“).
Digitaalsete vahendite kasutamine ühinguõiguses ja selle lisamine õigusaktidesse on olnud keeruline. Doktoritöös jõuti järeldusele, et virtuaalkoosolekule kehtestatud nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Siiski on koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid praegu liiga jäigad ega lase kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi täielikult ära kasutada.
Juhendajad prof Janno Lahe ja kaasprof Kalev Saare, oponent prof Mária Patakyová (Bratislava Comeniuse Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Kadri Kõivumägi kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Acute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus“ („Ägeda gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise muutused Eestis pärast riikliku rotaviirusvastase vaktsinatsiooniprogrammi rakendamist“).
Äge gastroenteriit on kogu maailmas alla viieaastaste laste hulgas viies peamine surmapõhjus. Eesti riiklikku vaktsineerimiskavasse lisati selle vaktsiin 2014. aastal. Doktoritöö tulemused näitasid, et vaktsineerimisprogrammi rakendamisele järgnes märgatav muutus: selle haiguse tõttu haiglasse sattumine vähenes väikelastel enam kui veerandi võrra. Langes ka hospitaliseeritute haiguse raskusaste ja lühenes haiglaravi kestus. Viiruste genotüpiseerimine kinnitas, et Eestis ringlesid uuringuperioodil sama tüüpi viirused kui mujal Euroopas.
Juhendaja prof Irja Lutsar, oponent prof Dace Zavadska (Riia Stradiņši Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kristiina Kurg kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritöö „Exploring the potential of a liquid biopsy approach for melanoma diagnostics and the role of extracellular vesicles in atherosclerosis development“ („Vedelbiopsia potentsiaali uurimine melanoomi diagnostikas ja ekstratsellulaarsete vesiikulite roll ateroskleroosi arengus“).
Vedelbiopsia on lai termin, millega kirjeldatakse kehavedelike testimist. Selle meetodeid saab kasutada biomolekulaarsete tunnuste tuvastamiseks ja saadud teave võib anda märku haigustest. Autoantikehad võivad olla esimesed vihjed kasvaja arengust ning avalduda märkimisväärselt varem kui kliinilised sümptomid. Doktoritöö tulemused näitavad, et autoantikehi ja ekstratsellulaarseid (rakuväliseid) vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks. Lisaks võib ekstratsellulaarsetel vesiikulitel endil olla bioloogiliselt aktiivseid funktsioone erinevate haiguste, nt ateroskleroosi arengus.
Juhendajad prof Reet Kurg ja em-prof Mart Ustav, oponent dr Saara Laitinen (Soome Punase Risti vereteenistus).
Katsiaryna Lashkevich kaitses informaatika alal doktoritöö „Data-driven analysis and optimization of waiting times in business processes“ („Ooteaegade andmepõhine analüüs ja optimeerimine äriprotsessides“).
Äriprotsessides on ooteajad sageli vältimatud, kuid ooteaegade eiramine võib nende kulgu märkimisväärselt pikendada. Enamik äriprotsesse toetub tarkvararakendustele, mis loovad osalejate tegevuste põhjal sündmuslogisid, kuhu salvestatakse protsessi kulu andmed. Doktoritöös pakutakse välja mitu meetodit, kuidas tuvastada logiandmete põhjal ooteaegade põhjuseid ja anda soovitusi protsessi tõhusamaks ümberkorraldamiseks.
Juhendajad kaasprof Fredrik Payman Milani ja prof Marlon Dumas, oponendid prof Luise Pufahl (Müncheni Tehnikaülikool) ja prof Remco Dijkman (Eindhoveni Tehnikaülikool).
Mario Reiman kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Placental transcriptome in normal and complicated pregnancies“(„Platsenta transkriptoom normaalse ja komplitseeritud raseduse korral“).
Doktoritöö keskendus platsenta transkriptoomi uurimisele RNA-Seq meetodiga, et paremini mõista raseduskomplikatsioone. Uurimus oli oma aja suurim omataoline, hõlmates platsentaproove kõigist kolmest trimestrist nii normaalsete raseduste kui ka erinevate komplikatsioonide korral (sh preeklampsia, gestatsioonidiabeet, väikese ja suure sünnikaaluga rasedused). Selgus, et RNA kvaliteet mõjutab oluliselt uurimistulemusi, ja seda tuleb tulevastes uuringutes arvestada. Teiseks leiti, et preeklampsia korral erineb platsenta geeniekspressiooni profiil selgelt normaalsest, kinnitades haiguse platsentaarset päritolu.
Juhendaja prof Maris Laan, oponent dr Hannele Laivuori (Tampere Ülikool).
Ye Wang kaitses füüsika alal doktoritöö „Investigating the properties of metal surfaces under high electric fields based on ab initio calculations“ („Kõrgete elektriväljade mõju metallidele elektronstruktuuride analüüside põhjal“).
Tugevaid elektrivälju rakendatakse eri tehnoloogiavaldkondades, nt osakestekiirendites ja elektrivõrkude vaakumlülitites. Tugevad elektriväljad põhjustavad aga aatomite käitumises keerukaid muutusi, mis võivad metallpindades tekitada defekte. Doktoritöös välja töötatud atomistlikud simulatsioonimudelid aitasid kinnitada varasemat hüpoteesi, et aatomite difusioon metalli pinnal on suunatud tugevama elektrivälja poole. Ühtlasi tõestati, et hüperpolariseeritavuse mõju on asjakohases elektriväljavahemikus (< 15 GV/m) tähtsusetu. Uute mudelite toimivust kinnitavad ka volframkarbiidiga tehtud eksperimentaaluuringute tulemused.
Juhendajad prof Veronika Zadin, prof Alvo Aabloo, kaasprof Sergei Vlassov ja kaasprof Andreas Kyritsakis, oponent kaasprof Roberto Luis Iglesias Pastrana (Oviedo Ülikool).
