Septembris ja oktoobris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas näidendite tõlkimist, kodanikuühenduste rolli de facto iseseisvate riikide välissuhetes, teatud biomarkerite seost põlveliigese osteoartroosiga ning nutisõrmuste kasutamist andmetöötluses. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Marina Bulakhova kaitses vene kirjanduse alal doktoritöö „Генезис русской уголовной прозы 1860–1890 гг“ („1860.–1890. aastate vene kriminaalproosa genees“).
Doktoritöös keskendutakse 1860.–1890. aastate vene kriminaalproosa žanrilistele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele eripäradele, et taastada varase vene krimikirjanduse sisemine loogika ning määratleda selle koht rahvusvahelises kontekstis. Käsitletakse umbes sadat kriminaalromaani, -jutustust ja -novelli, millest suurem osa on seni jäänud uurijate tähelepanuta. Väitekiri täidab olulise tühimiku 19. sajandi vene massikirjanduse uurimises ja pakub uut vaatenurka selle arenguetappide mõtestamiseks.
Juhendaja kaasprof Roman Leibov, oponendid prof Ilya Vinitsky (Princetoni Ülikool) ja lektor Claire Eugenie Whitehead (Saint Andrewsi Ülikool).
Igor Kotjuh kaitses eesti kirjanduse alal doktoritöö „Igor Severjanin eesti kirjandusväljal ja eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941)“.
Uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Severjanin lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes – see viitab enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist.
Juhendajad kaasprof Mart Velsker ja Aija Sakova (Tallinna Ülikool), oponent Mika Pylsy (Soome Kirjanduse Selts).
Raili Lass kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris“.
See on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ning sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Autor kaardistab lavastuse kui polüsemiootilise struktuuri, milles tõlge on osa tähendust loovast süsteemist, ja pakub välja tõlkesemiootilise lähenemisviisi, mis seob tõlkija töö tihedamalt lavalise tegevuse ja rolliloomisega. Tõlkija võib ammutada töövõtteid näitekirjanikelt ja näitlejatelt, näiteks kasutades Stanislavski meetodile sarnast karakterikeskset lähenemist.
Juhendajad kaasprof Elin Sütiste ja kaasprof Maria-Kristiina Lotman, oponent Anne Lange (vabakutseline).
Anu Lillak kaitses ajaloo alal doktoritöö „From ashes to interpretation: fragmented, commingled and cremated human remains in Estonian Roman Iron Age (50‒450 CE) tarand cemeteries“ („Tuhast tõusnud tõlgendused: fragmenteerunud, segatud ja põlenud inimluud Eestis rooma rauaaja (50–450 m.a.j) tarandkalmete näitel“).
Doktoritöös võrreldakse Viimsi I ja Aakre Kivivare tarandkalmeid. Analüüs näitab piirkondlikke erinevusi matmiskommetes. Aakre kalmete materjalis olid esindatud kõikide kehaosade luud, ent luude kogukaal võrreldes isikute arvuga oli väike, s.t kalmetesse ei olnud jõudnud kõik luud. Viimsis oli luudel märke lõikejälgedest ja ühe inimese luud võisid olla kalmesse jõudnud nii põletatult kui ka põletamata. Seega ei olnud surnute põletamine ja laibamatus tingimata kasutusel eri aegadel, vaid olid osa samadest matmiskommetest. Töös rõhutatakse, et isegi fragmentaarne luumaterjal on mineviku mõistmisel väärtuslik materjal. Ülioluline on korrektne dokumentatsioon ja standardiseeritud meetodite kasutamine.
Juhendajad kaasprof Mari Tõrv, prof Ester Oras ja prof Tim Thompson (Maynoothi Ülikool), oponent kaasprof Jo Appleby (Leicesteri Ülikool).
Ago Lilleorg kaitses teoloogia alal doktoritöö „Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine“.
Viimastel sajanditel on kristluse mõju lääne kultuuriruumis järjekindlalt vähenenud. Väitekirjas uuritakse Eesti protestantlike koguduste näitel, millised tegurid soodustavad koguduste kasvu postkristlikus ühiskonnas. Analüüsitakse kogudusi, mis on suutnud üldisest suundumusest hoolimata kasvada, ja tuuakse esile nende arengut toetavad tunnused. Tulemused näitavad, et edukad kogudused ühendavad vaimse arengu ühiskonna teenimisega ja väärtustavad tasakaalustatud arengut. Uuringu põhjal sõnastati strateegia, mis pakub kogudustele praktilist tuge kahanemisega toimetulekuks.
Juhendaja lektor Kaido Soom, oponent prof Kati Tervo-Niemelä (Ida-Soome Ülikool).
Anne-Liis Maripuu kaitses teatriteaduse alal doktoritöö „The role of modern dance in shaping artistic and gender discourses in Estonia in the 1920s“ („Moderntants kunstilise ja soodiskursuse kujundajana Eestis 1920. aastatel“).
Doktoritöös uuritakse moderntantsu jõudmist Eestisse ning selle mõju soolisele ja kunstilisele diskursusele 20. sajandi alguses. Moderntantsu juhtfiguurideks olid naised – see pakkus neile võimaluse iseseisvaks eluks ja loominguliseks eneseteostuseks. Uus tantsuvorm tõrjus balleti kõrvale ning tõi lavale uued naistegelased ja liikumiskeele. Uurimus keskendub aastatele 1910–1930, eriti 1920-ndatele, ning selles analüüsitakse kahe vähe uuritud tantsija ja koreograafi, Elmerice Partsi ja Gerd Neggo tegevust. Teoreetilise raamistiku kaudu käsitletakse moderntantsu kultuurilist, kunstilist ja soolist transformatiivset potentsiaali.
Juhendajad prof Anneli Saro ja lektor Heili Einasto (Tallinna Ülikool), oponent lektor Hanna Järvinen (Helsingi Kunstiülikool).
Patrick O’Rourke kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritöö „Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys“ („Edelaläänemeresoome: edelapoolsete läänemeresoome keelte murdeline areng“).
Doktoritöös uuritakse, kas kura- ja salatsiliivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre võivad pärineda ühisest edelaläänemeresoome algmurdest. Analüüsitakse fonoloogilisi, morfoloogilisi ja (morfo)süntaktilisi tunnuseid ning sõnavara. Tulemused näitavad, et mitmed keeletunnused toetavad hüpoteesi ühise algmurde kohta, eriti tuletiste uuenduslik kasutamine. Rohkem tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale, mis võib ulatuda tagasi keskalgsoome keeleni.
Juhendajad prof Karl Pajusalu ja dots Santeri Junttila (Helsingi Ülikool), oponent prof Rogier Blokland (Uppsala Ülikool).
Nikolai Shurakov kaitses filosoofia alal doktoritöö „Experimental contribution to contemporary ordinary language philosophy“ („Eksperimentaalne panus kaasaegsesse tavakeelefilosoofiasse“).
20. sajandil toetusid tavakeele kasutust uurivad filosoofid peamiselt oma keelevaistule. Nad püüdsid mõista ja kirjeldada, kuidas inimesed igapäevases kõnes väljendeid kasutavad. Nende väiteid on kritiseeritud kontrollimatuse tõttu, nüüd aga pakub eksperimentaalne filosoofia tavakeele uurimiseks empiirilisi meetodeid. Väitekirjas käsitletakse teadmise omistamise sõltuvust sellest, kui palju on kaalul; näidatakse, et samasugune tundlikkus ei iseloomusta valetamise mõistet; võrreldakse inimese ja tehistaibu arusaamu valetamisest ning analüüsitakse üht eesti halvustavat sõna, mille mitmetähenduslikkus võib põhjustada suhtlusriske.
Juhendajad kaasprof Alexander Stewart Davies ja teadur Alexander Wiegmann (Granada Ülikool), oponent prof Vilius Dranseika (Jagielloonide Ülikool Krakówis).
Carl Eric Simmul kaitses eesti keele alal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata– ja maks-tarind“.
Doktoritöös kirjeldatakse eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindeid kasutuspõhises raamistikus korpusanalüüsi meetodil, keskendudes semantikale, infostruktuurile ja sõnajärjele. Konverbitarindid väljendavad mitmesuguseid sündmuse asjaolusid (nt aeg ja põhjus: Koju jõudes viskas ta pikali; Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali) ja toimivad lauses erinevate infoelementidena. Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud. Töös käsitletakse ka konverbist lähtuvaid leksikaalselt iseseisvunud keelendeid ja nende funktsioone.
Juhendajad kaasprof Külli Habicht ja lektor Helen Plado, oponent prof Jussi Ylikoski (Turu Ülikool).
Krista Simson kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis”.
Väitekirja eesmärk on uurida visuaalsemiootika ja kunstipraktikate lõimimise võimalusi, rõhutades loomisprotsesside analüüsi olulisust tähendusloome kõrval. Analüüs keskendub visuaalkunsti kompositsioonielementide protsessilisele käsitlusele ja nende rollile tähenduse kujunemisel. Teoreetilises raamistikus seotakse 20. sajandi alguse vene avangardi ideed Praha Lingvistilise Ringi semiootikakoolkonnaga ja uue meedia tavadega. Töötatakse välja semiootilise analüüsi ja kunstipraktika ühendamise alused ning vajaliku terminoloogia lähtekohad.
Juhendaja prof Peeter Torop, oponent prof Ülo Pikkov (Eesti Kunstiakadeemia).
Aleksandra Sooniste kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „Religious literacy of Estonian basic school graduates“ („Eesti põhikoolilõpetajate religioonialane kirjaoskus“).
Religioonialane kirjaoskus tähendab võimet mõista religiooni tähendust ühiskonnas, suhtuda lugupidavalt eri maailmavaadetesse ja tulla edukalt toime olukordades, kus religioon või maailmavaated mängivad olulist rolli. Doktoritöös uuritakse, kuidas Eesti kooliharidus selle pädevuse kujunemist toetab. Selgub, et religiooniga seotud teadmised on õppekavades killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Korraldatud küsitluse tulemused viitavad ebakindlusele religiooni käsitlemisel. Religioonialast kirjaoskust saab arendada eri ainetesse lõimitud ja noortele tähendusliku lähenemisviisiga. Vaja on paremat õpetajakoolitust, ajakohast õppevara ja kriitilist mõtlemist toetavat õpet.
Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent kaasprof Martha Shaw (Londoni South Banki Ülikool).
Sotsiaalteaduste valdkond
Butrint Berisha kaitses politoloogia alal doktoritöö „Exploring the role of civil society organisations (CSOs) in foreign relations of de facto states: a comparative analysis of Kosovo, Palestine and Taiwan“ („Kodanikuühenduste roll de facto riikide välissuhetes: Kosovo, Palestiina ja Taiwani võrdlev analüüs“).
Doktoritöös uuritakse de facto iseseisvate riikide nagu Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodanikuühenduste tegevust rahvusvahelisel tasandil, kus nad täidavad sageli mitteametlike diplomaatide rolli. Vaidlustatud riikluse tingimustes peavad nad otsima tasakaalu globaalsete ja rahvuslike eesmärkide vahel. Kodanikuühenduste tegevus aitab suurendada de facto riikide rahvusvahelist nähtavust ja esindatust, samas vaidlustades ja kujundades riikluse norme nagu suveräänsus, enesemääramine, territoriaalne terviklikkus jne.
Juhendaja prof Eiki Berg, oponent prof Fiona McConnell (Oxfordi Ülikool).
Michael Cole kaitses politoloogia alal doktoritöö „The people, the elites and the Russia factor: a comparative study of populist discourses in Georgia and Ukraine“ („Rahvas, eliit ja Vene faktor: Gruusia ja Ukraina populistlike diskursuste võrdlusuuring“).
Autor uurib populistlikke diskursusi Gruusias ja Ukrainas, keskendudes mõlema riigi paremäärmuslike poliitiliste toimijate ning Volodõmõr Zelenskõi visuaalsele kommunikatsioonile. Arendatakse populismi käsitlust, nähes seda poliitikategemise viisina, mitte pelgalt ideoloogiana. Analüüs näitab, et Gruusia ja Ukraina populismil on nii ühiseid jooni kui ka kontekstist tulenevaid eripärasid, näiteks suhtumine Venemaasse ja rõhuasetus traditsioonidele või noortele. Zelenskõi kasutab sõjaolukorras populistlikke visuaalseid võtteid, et tugevdada oma juhtpositsiooni ja kõnetada rahvusvahelist üldsust.
Juhendaja prof Andrey Makarychev, oponent kaasprof Helge Blakkisrud (Oslo Ülikool).
Helina Maasing kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „Measuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia“ („Sisserändega seotud konflikti riski mõõtmine Eesti näitel“).
Mured sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast on kasvanud kogu Euroopas, sh Eestis. Doktoritöös hinnatakse sisserändega seotud sotsiaalsete pingete riski Eestis, kasutades selleks spetsiaalselt loodud indeksit MICRI (ingl measure of immigration-related conflict risk). Kuigi üldine konfliktirisk on väike, on see piirkonniti erinev, sealjuures kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsuses. MICRI toob esile, et Eestis ei tulene konfliktirisk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid üldisest rahulolematusest, ja sisseränne võib toimida pinget suurendava tegurina. MICRI aitab täita olulise tühimiku ennetuses ja seda saab kohandada ka teiste riikide jaoks.
Juhendaja kaasprof Mare Ainsaar, oponent kaasprof Māris Andžāns (Riia Stradiņši Ülikool).
Pille Nelis kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „A model for implementing inclusive education in early childhood education“ („Mudel kaasava hariduse rakendamiseks alushariduses“).
Alusharidus kaasavas õpikeskkonnas avaldab pikaajalist ja soodsat mõju laste akadeemilistele oskustele, sotsiaalsele arengule ja edasijõudmisele koolis ning seetõttu on selle tõhus rakendamine koolieelsetes lasteasutustes väga oluline. Doktoritöö keskendub kaasava hariduse rakendamist toetava teoreetilise mudeli loomisele ja selle rakendatavuse uurimisele alushariduses. Uuring näitas, et mudel sobitub lasteaia praktikatega, kuigi kaasava hariduse rakendamisel esineb mõningaid raskusi. Koolituse kaudu paranes osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel. Doktoritöös antakse soovitused edasisteks uuringuteks, hariduspoliitika kujundamiseks ja õpetajate koolitamiseks.
Juhendaja prof Margus Pedaste, oponent prof Hildegunn Fandrem (Stavangeri Ülikool).
George Spencer Terry kaitses politoloogia alal doktoritöö „Demanding subjectivity: the radical right’s use of discursively empty referent objects within a post-foundational logics framework“ („Subjektsust nõudes: diskursiivselt tühjade referentobjektide kasutus paremradikaalide poolt post-fundatsionalistlikus loogikas“).
Doktoritöös uuritakse, kuidas populistlikud ja paremradikaalsed liikumised loovad oma identiteeti ja õigustavad oma nõudmisi, kasutades mitmetähenduslikke ja tühje viitepunkte. Itaalia ja Eesti näidete kaudu ilmneb, et hoolimata eri kontekstidest järgivad liikumised sarnast loogikat: määratletakse end ainuõigete rahva esindajatena, tuginedes ebavõrdsusele, vaenulikkusele ja välistamisele. Käsitledes paremradikaalsust kui kohanduvat loogikat, mitte jäika ideoloogiat, pakuti doktoritöös uut analüüsivõtet nende liikumiste kujunemistee mõistmiseks.
Juhendaja prof Andrey Makarychev, oponent prof Eirikur Bergmann (Bifrösti Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Karl-Gunnar Isand kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „The impact of frailty on outcomes following emergency laparotomy: enhancing risk prediction and clinical decision-
making“ („Hapruse mõju erakorralise laparotoomia ravitulemustele: prognostiliste mudelite ja otsustusprotsessi täiustamisest“).
Haprus on seisund, kus inimese kehaline vastupanuvõime on vähenenud, mistõttu võib isegi väike tervisemõjur põhjustada tõsiseid tagajärgi ja raskendada tervise taastumist. Hapruse hindamiseks on olemas mõõdikud. Doktoritöös uuritakse hapruse mõju patsientidele, kes vajavad erakorralist kõhuõõneoperatsiooni. Selgub, et haprus ei ole seotud ainult vanusega – ka noored patsiendid võivad olla haprad, mis suurendab suremuse ja tüsistuste ohtu ning pikendab taastumisaega. Hapruse lisamine riskimudelitele parandab nende täpsust ja aitab teha teadlikumaid ravivalikuid.
Juhendajad prof Peep Talving, prof Urmas Lepner, kaasprof Helgi Kolk ja lektor Sten Saar, oponent prof Folke Hammarqvist (Karolinska Instituut).
Kristina Isand kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Natural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome“ („Mittefunktsioneerivate hüpofüüsi mikroadenoomide loomulik kulg ja venoosse trombemboolia esinemus hüpofüüsi adenoomi ja Cushingi sündroomiga patsientidel“).
Hüpofüüsi adenoomid on sagedased ajuripatsi eessagara kasvajad. Need jagunevad funktsioneerivateks adenoomideks, mis põhjustavad hormonaalset hüpersekretsiooni, ja mittefunktsioneerivateks adenoomideks (NFPA), mis hormoone ei produtseeri. Cushingi sündroomi korral on suur metaboolsete ja kardiovaskulaarsete tüsistuste ning venoosse trombemboolia (VTE) risk, kuid tromboprofülaktikaks puudusid seni ühtsed juhised. Doktoritöö põhineb kolmel suurel retrospektiivsel uuringul ja näitab, et mikro-NFPA-de (alla 1 cm) kulg on üldjuhul healoomuline, mistõttu piisab konservatiivsest jälgimisest. Cushingi sündroomiga patsientide VTE risk viitab kasvajatüübipõhise riskihinnangu vajadusele. Tromboprofülaktika on soovitatav ka vähemalt kolme kuu jooksul pärast haigusnähtude taandumist. Uuringu põhjal koostati selliste patsientide tromboprofülaktikaks esimene rahvusvaheline juhend.
Juhendajad prof Vallo Volke, prof John Andrew Hall Wass (Oxfordi Ülikooli diabeedi-, endokrinoloogia- ja metabolismikeskus (OCDEM)) ja dr Aparna Pal (ODCEM), oponent kaasprof Sebastian J. C. M. M. Neggers (Rotterdami Erasmuse Ülikooli Meditsiinikeskus).
Ankita Sunil Lawarde kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Integrative omics approaches for analyzing endometrial pathologies and cancer classification“ („Integratiivsed oomika meetodid endomeetriumi patoloogiate analüüsimiseks ja vähi klassifitseerimiseks“).
MikroRNA-d reguleerivad geeniekspressiooni ning mõjutavad günekoloogiliste vähkkasvajate ja endometrioosi kulgu. Tänu oma stabiilsusele kehavedelikes on nad potentsiaalsed mitteinvasiivsed biomarkerid. Uuringus kasutati masinõpet ja suurandmeid, et klassifitseerida vähitüüpe mikroRNA ekspressiooni alusel, saavutades ligi 99% täpsuse. Töötati välja ka interaktiivne rakendus ExplORRNet, mis toetab signaaliradade analüüsi ja seega uute biomarkerite avastamist. Endometrioosi koe analüüs näitas vähile sarnaseid metaboolseid muutusi ja tsüklihäireid, mida tuleb biomarkerite otsingul arvesse võtta. Uuring toetab täppismeditsiini arengut onkoloogias ja reproduktiivmeditsiinis.
Juhendajad teadur Vijayachitra Modhukur ja prof Andres Salumets, oponent prof Anagha Joshi (Bergeni Ülikool).
Monika Mets kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „Effect of a preoperative home exercise program on motor function in women with severe knee osteoarthritis scheduled for total arthroplasty“ („Preoperatiivse koduse harjutusprogrammi mõju motoorsele funktsioonile raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naistel, kes on suunatud täielikule endoproteesimisele“).
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi mõju põlveliigese raskekujulise osteoartroosiga naiste motoorsele funktsioonile, funktsionaalsele liikuvusele ja tajutud terviseseisundile. Uuringus osalejad tegid kaheksa nädala vältel läbi koduse programmi, mis koosnes 15 igapäevasest võimlemisharjutusest. Selle tulemusel paranesid nii kõnnifunktsioon, tasakaal, jalgade lihasjõud, põlveliigese liikumisulatus kui ka hinnang oma terviseseisundile. Veerand osalejatest otsustas seejärel liigesevahetuse operatsiooni edasi lükata. Uuring näitab, et kodused harjutused on tõhus alternatiiv ambulatoorsele füsioteraapiale.
Juhendajad dr Helena Gapeyeva (TÜ ja Ida-Tallinna Keskhaigla) ja em-prof Tiit Haviko, oponent em-prof Ari Heinonen (Jyväskylä Ülikool).
Taavi Torga kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Association of molecular markers CILP-2, DDR2 and C2C with the severity of tissue damage in knee osteoarthritis“ („Põlve osteoartroosi molekulaarsete markerite CILP-2, DDR2 ja C2C seos koekahjustuse raskusastmega“).
Doktoritöös uuritakse kolme biomarkeri seost põlveliigese osteoartroosiga, et paremini mõista haiguse varajase etapi molekulaarseid muutusi. Tulemused näitavad, et markerid CILP-2 (kõhre vahekihi valk 2) ja C2C (teist tüüpi kollageeni lõhustumise neoepitoop) sobivad hästi koekahjustuse raskusastme hindamiseks. CILP-2 võib pidada paremaks osteoartroosi lokaalse kahjustuse markeriks kui DDR2 (diskoidiini domeeni retseptor 2). Sellised markerid võivad tulevikus aidata osteoartroosi varajasel diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.
Juhendajad prof Andres Arend, kaasprof Siim Suutre, prof Kalle Kisand ja kaasprof Marina Aunapuu, oponent kaasprof Valērija Groma (Riia Stradiņši Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Stênio Ítalo Araújo Foerster kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Phylogenetic comparative studies of body size in insects and arachnids: from predictions to applications“ („Kehasuuruse fülogeneetilis-võrdlevad uurimused putukatel ja ämblikulaadsetel: ennustustest rakendusteni“).
Kehasuurus määrab paljuski ära loomade liikumisviisi, vastasmõju keskkonnaga ja sageli ka paljunemisedukuse, kuid paljudel lülijalgsetel on seda keeruline vahetult mõõta. Fülogeneesipõhised allomeetrilised mudelid võimaldavad prognoosida kehasuurust hõlpsasti mõõdetavate kehaosade põhjal, sh osaliselt säilinud isenditel. Doktoritöös arendati allomeetrilisi mudeleid vaksiklaste ja skorpionide kehasuuruse prognoosimiseks, tuvastati mõõdud, mis ennustavad kehasuurust kõige paremini, ning avastati seoseid kehasuuruse ja ökoloogiliste tunnuste vahel. Leidis kinnitust, et sellised mudelid on selgrootute kehasuuruse hindamiseks igati sobivad.
Juhendajad prof Toomas Tammaru ja teadur John Clarke (Saksamaa Integreeritud Bioloogilise Mitmekesisuse Uuringute Keskus, iDiv), oponent prof Matjaž Kuntner (Sloveenia Riiklik Bioloogiainstituut).
Baiba Brūmele kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritöö „Uncovering the TRMT112 methyltransferase network and characterising the cellular functions of TRMT112-network member N6AMT1“ („TRMT112 poolt aktiveeritavate metüültransferaaside võrgustiku kirjeldamine ja TRMT112-võrgustiku liikme N6AMT1 raku funktsioonide iseloomustamine“).
Doktoritöös uuritakse evolutsiooniliselt konserveerunud metüültransferaasi kofaktori TRMT112 ja selle interaktsioonipartneri N6AMT1 rolli inimrakkudes. Selgub, et TRMT112 seondub vähemalt seitsme metüültransferaasiga ning nende koostöö on vajalik ka vastastikuseks stabiilsuse tagamiseks. N6AMT1 osaleb rakkude jagunemise reguleerimises, mõjutades rakutsüklit ja tsükliini E taset. Töö tulemused aitavad paremini mõista metüültransferaaside tähtsust rakulistes protsessides.
Juhendajad prof Reet Kurg ja teadur Margit Mutso, oponent prof Marc Graille (École Polytechnique, Prantsusmaa).
Alina Ismagilova kaitses tehnika ja tehnoloogia alal doktoritöö „Safety assessment of novel biobased polymers and compounds used in low carbon technologies“ („Uute biopõhiste polümeeride ning madala süsinikuheitega tehnoloogiates kasutatavate kemikaalide ohutuse hindamine“).
Fossiilsel toormel põhinevate plastide keskkonnamõju on suurendanud huvi biopõhiste alternatiivide vastu. Doktoritöös uuritakse uute biopõhiste monomeeride ja polümeeride toksilisust mitmesugustele organismidele ning inimese rakkudele. Selgub, et osa monomeere võivad olla toksilised, samas kui neile vastavad polümeerid enamasti mitte. Tulemused rõhutavad vajadust hinnata enne uute materjalide laiemat kasutuselevõttu nende keskkonna- ja tervisemõju.
Juhendajad kaasprof Lauri Vares ja kaasprof Veljo Kisand, oponent kaasprof Anita Jemec Kokalj (Ljubljana Ülikool).
Fahad Ali Kazmi kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „The role of microbiome in CH₄ and N₂O fluxes in temperate and tropical peatland forests“ („Mikrobioomi seosed metaani ja naerugaasi voogudega parasvöötme ja troopika soometsades“).
Soode kuivendamisel eralduvad kasvuhoonegaasid (CO₂, N₂O, CH₄), mis soodustavad kliimasoojenemist ja lõhuvad osoonikihti. Doktoritöös uuritakse mikroobide rolli kasvuhoonegaaside voogudes parasvöötme (Eesti) ja troopika (Réunion) soometsades, näidates, kuidas erinevad keskkonnatingimused ja mikroobikooslused mõjutavad gaaside tootmist ja sidumist. Uurimus toob esile mikroobide keskse, kuid sageli alahinnatud tähtsuse soometsade kasvuhoonegaaside dünaamikas. Selle mõistmine aitab parandada nende ökosüsteemide majandamist ja kliimamõju ennustamist.
Juhendajad kaasprof Mikk Espenberg ja prof Ülo Mander, oponent teadur Marcela Hernández (East Anglia Ülikool).
Aditya Savio Paul kaitses füüsika alal doktoritöö „Advancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization“ („Päikesesüsteemi väikekehade uurimine mitme agendiga kaardistamise ja iseloomustamise abil“).
Doktoritöös uuritakse, kuidas mitme kosmosesondi koostöö abil paremini kaardistada ja analüüsida Päikesesüsteemi väikekehade, nt asteroidide ja komeetide kuju ja koostist. Uus lähenemisviis võimaldab luua täpseid 3D-mudeleid ka keerukates tingimustes. Tutvustatakse ka kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis hõlmab seni tundmatute omadustega komeedi uurimist mitme agendiga möödalennumissioonil. Väitekirja üldine eesmärk on toetada tulevasi kosmosemissioone ja planetaarkaitset ning süvendada arusaamist väikekehade dünaamikast.
Juhendaja kaasprof Mihkel Pajusalu, oponent kaasprof Bart Root (Delfti Tehnikaülikool).
Elisabeth Prangel kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands“ („Maakasutusmuutuste ja taastamise mõju liigirikkusele, ökosüsteemi hüvedele ja ökosüsteemi multifunktsionaalsusele niidukoosluste näitel“).
Doktoritöös uuritakse poollooduslike rohumaade elurikkust ja ökosüsteemi hüvesid, keskendudes maakasutuse muutuste ja ökoloogilise taastamise mõjule. Traditsiooniliselt majandatud rohumaad suudavad pakkuda mitmesuguseid hüvesid, kuid nende hülgamine, metsastamine ja maakasutuse intensiivistamine vähendab liigirikkust ja multifuktsionaalsust. Projekt „LIFE to Alvars“ näitas, et loopealsed on taastumisvõimelised: nii elustiku liigirikkus kui ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus kasvasid. Poollooduslike rohumaade kui väärtuslike ökosüsteemide kaitse, taastamine ja kestlik majandamine on elurikkuse hoidmiseks hädavajalik.
Juhendaja prof Aveliina Helm, oponent vanemlektor Alistair G. Auffret (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool).
Tarmo Puurand kaitses bioinformaatika alal doktoritöö „Human genome studies with k-mer frequencies“ („Inimese genoomi uuringud k-mer sagedustega“).
Doktoritöös kasutatakse inimese genoomi uurimiseks uudset meetodit, mis põhineb nn k-meride analüüsil. K-merid on lühikesed DNA lõigud, mille esinemissagedust saab arvutada ilma kõiki ühe inimese järjestusi enne standardiga võrdlemata. See võimaldab tuvastada geneetilisi muutusi senisest kiiremini ja väiksema andmemahuga. Eriti edukalt rakendati seda Y-kromosoomi põlvnevusgruppide määramisel. Töö avab uusi võimalusi täpseks geneetiliseks analüüsiks ka piiratud andmete korral.
Juhendajad prof Maido Remm ja kaasprof Lauris Kaplinski, oponent prof Kateryna Makova (Pennsylvania Osariigi Ülikool).
Ingmar Tulva kaitses keskkonnatehnika alal doktoritöö „Causes and consequences of stomatal density in relation to atmospheric humidity“ („Põhjused ja tagajärjed: õhulõhed erinevate õhuniiskuste juures“).
Õhulõhed on taimelehel olevad mikroskoopilised avad, mille kaudu taim laseb õhku fotosünteesivate rakkude juurde, püüdes seejuures aurumise tõttu mitte liialt vett kaotada. Doktoritöös uuritakse taimede õhulõhede tiheduse seoseid õhuniiskusega, keskendudes müürlooga näitel geneetilistele ja füsioloogilistele teguritele. Selgub, et liigsed õhulõhed võivad aeglustada kasvu, kuid mitte tingimata veekaotuse tõttu. Õhulõhed paiknevad üldjuhul lehe alaküljel, mõnel liigil ka ülaküljel. Uuring näitab, et paiknemise erinevused on seotud konkreetsete geenide toimega. Tulemusi hakatakse kontrollima põllutaimedel.
Juhendaja kaasprof Hanna Hõrak, oponent prof Tracy Lawson (Illinoisi Ülikool).
Triinu Veeorg kaitses matemaatika alal doktoritöö „Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings“ („Daugaveti ja Delta punktid Banachi ruumides: Lipschitzi-vabades ruumides, nende kaasruumides ja ümbernormeeringutes“).
Doktoritöös uuritakse Daugaveti ja Delta punkte erinevates Banachi ruumides, keskendudes nende esinemisele Lipschitzi-vabades ruumides, nende kaasruumides ja ümbernormeeringutes. Antakse kriteeriumid nende punktide tuvastamiseks ning näidatakse, et klassikalised Banachi ruumid, sh refleksiivsed ℓp-ruumid, on ümbernormeeritavad nii, et need sisaldavad Daugaveti punkte. Samuti tuuakse esile ruumiklassid, kus sellised punktid ei saa esineda. Töö laiendab arusaamist punktipõhistest diameeter-kaks-omadustest Banachi ruumide teoorias.
Juhendajad prof Rainis Haller ja prof Vegard Lima (Agderi Ülikool), oponendid prof Miguel Martín Suárez (Granada Ülikool) ja Eva Pernecká (Tšehhi Tehnikaülikool Prahas).
