Kevadsemestril tehtud uuringu tulemused näitavad, et Tartu Ülikoolis ollakse doktorantuuri korraldusega üldjoontes rahul ning viimaste aastate reforme hinnatakse kõrgelt.
Sügisel asuti doktoriõppe talituses ja valdkondade doktoriõppe keskustes analüüsima Tartu Ülikooli doktorantide 2025. aasta rahulolu-uuringu aruannet, et selgitada välja meie doktorantuuri tugevad küljed ja tähelepanu nõudvad arenguvajadused.
Doktorantuur vastab suure osa doktorantide ootustele, lausa 84% küsitlusele vastanutest oli selle väitega täielikult või pigem nõus.
Õppevormi struktuur tundub enamasti selge ja toetav, sh väärtustatakse iga-aastast atesteerimist ja seda toetavaid digitööriistu. Siiski leiti, et doktorantuuri ja üldise eluoluga seotud teave, mis aitaks kiiremini kohaneda, võiks olla lihtsamini kättesaadav. Kiideti ühtehoidvat doktorantide kogukonda, kes on toeks nii asjaajamisel kui ka vaimse tervise hoidmisel.
Kõrgelt hinnatakse 2022. aastal jõustunud muudatust, tänu millele sõlmib ülikool nüüd doktorantuuri astujatega nooremteaduri töölepingu, millega kaasnevad stabiilne palk ja töötingimused. Siiski on paljudel vastanutest tunne, et ootused neile kui ühelt poolt õppijatele ja teisalt töötajatele on ebaselged. Ootuste täpsem sõnastamine ja suurem selgus tööprotsessides aitaks neil oma rollist ja kohustustest paremini aru saada.
Oodatakse atesteerimise paremat korraldust
Arenguvõimalusi nähakse atesteerimise korralduses. Näiteks meditsiiniteaduste valdkonnas pakutakse atesteerimiseks valmistumisel ka sisulist tuge: kohe doktorantuuri alguses määratakse igale doktorandile kaks tema uurimisteemal võimalikult pädevat retsensent-mentorit, kes juba esimese atesteerimise eel annavad sisulist nõu võimalike kitsaskohtade ületamiseks.
Samasugune vajadus on uuringutulemuste põhjal ka teistes valdkondades ning vähemalt sotsiaalteaduste valdkond plaanibki endale sobivaid lahendusi koostöös doktorantide ja doktorantuuri korraldajatega otsima hakata.
Doktorantuuri astumise peamise ajendina nimetati soovi end arendada ja tegelda köitva uurimisteemaga. Õppekorralduses hindavad doktorandid kõrgelt vabadust kujundada oma õpinguid ja töökorraldust isiklike vajaduste järgi.
Seejuures toodi tunnustavalt esile uurimistööga haakuvate kursuste ja seminaride valiku võimalus ning ka üldpädevuste arendamist toetavad koolitused. Viimaste puhul kiideti ülikoolideülest Eesti doktorikooli.
Puudust tuntakse toest akadeemilise kirjutamise ja uurimismeetodite arendamise vallas. Akadeemilise karjääri edendamise huvides soovitakse enam ka teadusrahastuse taotlemise või projektijuhtimise oskuste arendamist. Samuti oodatakse rohkem koolitusi õpetamis- ja juhendamisoskuste edendamiseks.
Õigeaegne lõpetamine ja juhendaja tugi
Et doktoriõppe reformiga on toimunud põhimõttelised muudatused nii doktorantuuri korralduses kui ka kultuuris, tuleb juhendajate hulgas teha rohkem tööd muutunud süsteemi selgitamiseks.
Osa doktorante soovib, et oleks paremad võimalused anda tagasisidet ka juhendamise kvaliteedi kohta. See võiks aidata kõigil osalistel hoida end kursis muutuvate nõuetega ja innustada vajaduse korral juhendajaid oma pädevust värskendama.
Kõiki teadusalasid mõjutab üleilmne suundumus, et teadustööde publitseerimine on üha aeganõudvam. Sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan Mihkel Solvak tõdes, et kvaliteetses teadusajakirjas võib artikli üleandmisest kuni avaldamiseni minna üle poole aasta.
„Et nominaalajaga lõpetada, peaks doktorandil valmima kõik kolm artiklit teisel ja kolmandal aastal. Ajakirjade retsenseerimistöö venimine muudab selle aga küsitavaks ja paratamatult tuleks lõpuks doktorandid osakoormusele viia. See pole pikas plaanis hea lahendus,“ on Solvak murelik.
Doktoriõppe talituse juhataja Monika Tasa sõnul on doktorandi toetamine õigeaegsel lõpetamisel ülikooli üks olulisemaid ülesandeid, millega lähiaastatel sihipäraselt edasi tegelda.
Tartu Ülikooli doktorantide rahulolu-uuringuid on korraldatud alates 2020. aastast, uue korra järgi tehakse seda nüüdsest iga kolme aasta tagant. Sarnaselt viie aasta taguse küsitlusega on välisdoktorandid doktorantuuriga rohkem rahul kui eestlased. Tänavu vastas uuringule 415 doktoranti ehk veidi enam kui kolmandik.
