President Donald Trump survestab USA ülikoole nii rahakärbete kui ka uurimisteemadele tõkete seadmisega, aga samuti välismaalaste vaenamisega.
Siiani olid rahakad USA ülikoolid Eesti üliõpilastele ja teadlastele ihaldusväärne õppimis- ja töötamispaik, viimasel ajal on nendega aga seotud palju ebakindlust. Juba tööviisat on üha keerulisem saada. Survet tajudes on teadustöö tegemine kõigile keeruline ja isegi ameeriklased tunnevad hirmu oma elu pärast. Trumpi karmi sisserändepoliitika kõige traagilisem näide pärineb Minneapolisest, kus Immigratsiooni- ja Tolliameti (ICE) töötajad tapsid päise päeva ajal tänaval kaks USA kodanikku.
Teadlased ja õppejõud, kes USA-s töötavad, valivad hoolikalt sõnu, sest kergesti võib sattuda veebitrollide ohvriks või osutuda piirikontrolli käigus ebasoovitavaks isikuks.
Reti Ranniku: kliimast rääkida ei tohi, aga töö läheb edasi
Reti Ranniku sai 2024. aasta augustis Tartu Ülikoolis doktorikraadi loodusgeograafia alal. Ta uuris kasvuhoonegaaside ringlust kõdusoometsades ehk kuivendatud turbaaladel kasvavates metsades. „Tahtsin jääda akadeemilisse ellu ja end arendada. Uskusin, et USA on selleks üks parimaid kohti – tahtsin näha, kuidas tipptasemel teadustööd tehakse, ning luua ja laiendada oma rahvusvahelist võrgustikku,“ ütleb Ranniku.
Ta sai Arkansase Ülikooli bio- ja põllumajandusliku inseneeria osakonda järeldoktorantuuri. „Siinse töörühma juht on tunnustatud teadlane, kes on spetsialiseerunud metaanivoogude uurimisele ökosüsteemides, viimase kümne aastaga on rühm keskendunud peamiselt kasvuhoonegaaside voogudele riisikasvatuses,“ kirjeldab Ranniku.
Eestis riisi ei kasvatata, aga maailmas on see ülitähtis teravili – riis täidab ligi viiendiku maailma kalorivajadusest. Ühtlasi aga on riisikasvatuse arvel lausa 10% inimtekkelisest metaaniheitest.
„Uuringud on näidanud, et riisipõllu üleujutuse lühendamisega on võimalik metaaniheidet suures koguses vähendada – järelikult peitub seal tohutu kliimamuutuste leevendamise potentsiaal,“ ütleb Ranniku. „Just see mind valdkonna juures paelub: tunnen, et mul on võimalus kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata.“
Ta elab 2024. aasta septembrist Fayetteville’i linnas Arkansase osariigis, mis on „punane“, s.t toetab vabariiklasi. „Olin enne USA-s reisinud, kuid mitte elanud, ning Arkansasest ei teadnud ma suurt midagi. Praegu on plaan siin olla vähemalt kaks aastat, kuid see pole kivisse raiutud. Palju sõltub teadusrahastuse jätkumisest,“ ütleb Ranniku.
„Uute inimestega kohtudes püüan natuke pinnast kombata ja saada aru maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub rääkida.“ – Reti Ranniku
2025. aasta algul hakkas USA föderaalvalitsus Elon Muski ja Valitsuse Tõhususe Ameti (DOGE) eestvõttel teadusrahastust kärpima. Esmalt olid sihikul keskkonna- ja kliimateemad, sotsiaalset võrdsust puudutavad teadustööd ning paljud meditsiiniuuringud.
„Trumpi administratsiooni mõju hakkas tunda andma 2025. aasta veebruaris, mil teadusrahastus muutus väga ebakindlaks, paljud grandid ja projektid külmutati ning mitmed töörühmad ja laborid olid sunnitud uksed sulgema,“ kirjeldab Ranniku. Vallandati suur osa riiklike laborite juures töötanud teadlasi. „Suures pildis on nende vallandamine riigile ilmselt kõige suurema mõjuga – varem peeti riigiasutuste juures teadlasena töötamist prestiižseks ja stabiilseks. Praegu on paljud inimesed teadustöölt üldse lahkunud.“
Ranniku töörühm on riikliku rahastuse saamiseks pidanud muutma projektide sõnakasutust. Varem oli eesmärk kliimamuutuste leevendamine, eriti kliimateadlik põllumajandus, praegu rõhutakse samade projektide kirjeldustes hoopis tootlikkusele, viljakusele või tõhusale veekasutusele. „Kasvuhoonegaaside asemel räägime toitaineringest. Keskkonnateadlasena oli see üsna pettumust valmistav: eesmärgid, mis mind riisikasvatuse uurimise juures paelusid – kliimamuutuse leevendamine – pidi ära peitma.“
Ärev ja ebakindel õhkkond valitses kuid, sest riikliku rahastuse katkemise korral oleks tal tulnud USA-st lahkuda – töökohata viisat ei pikendata.
„Lõpuks päästis meie töörühma see, et tegeleme põllumajandusega. Töötame tihedas koostöös farmeritega, pakume neile praktilisi lahendusi veekasutuse optimeerimiseks ja aitame neil vabatahtlikul süsinikukrediiditurul metaaniheite vähendamisest rahalist kasu saada,“ lausub Ranniku.
Ehkki teadustöö jätkub, on turvatunnet varasemast vähem. „Inimeste riigist väljasaatmine on ulatuslik ja isegi kui oled kindel, et kõik dokumendid on korras, ei pruugi sellest piisata. Üldiselt soovitatakse välismaalastel hoida madalat profiili, näiteks ei tasu postitada sotsiaalmeedias poliitilist sisu ega osaleda protestidel,“ märgib Ranniku.
Elu on stressirohke ka ameeriklastele endile. ICE reidide tõttu on „sinised“ ehk demokraatide osariigid tugeva löögi all. Sisserändajad kardavad viisa ja lennujaama migratsioonikontrolli pärast. Poliitikast rääkida ei taheta. Kõik loodavad, et torm vaibub.
„Ülikooliga seotud inimesed näevad suuremat pilti ja mõistavad teadust puudutavaid probleeme, isegi kui nende poliitilised vaated erinevad. Samuti on ülikooli tugi välistöötajatele ja -tudengitele olnud tugev,“ ütleb Ranniku.
Muutunud on aga elu väljaspool ülikooli. „Uute inimestega kohtudes olen enda jaoks kujundanud teatud küsimused, millega vestlust alustada. Püüan natuke pinnast kombata ja üritada aru saada maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub rääkida,“ tunnistab Ranniku. „Näiteks see, kuidas keegi reageerib, kui ütlen, et olen teadlane ja tegelen kliimamuutust puudutavate teemadega, ütleb juba üsna palju.“ Enamasti on inimesed siiski toredad ja sõbralikud. Ranniku ei ole ise otseselt vaenuliku suhtumisega kokku puutunud, aga tõdeb, et ettevaatlikum on ta kindlasti.
Aro Velmet: eraülikoolides on elu veidi rahulikum
Ajaloolase haridusega Aro Velmet on elanud USA-s ligi 20 aastat. Ta uurib teaduse ja tehnoloogia ning Euroopa ja Venemaa impeeriumide ajalugu. „Lõpetan praegu raamatut andmetöötlusest ja riigivalitsemisest Nõukogude Liidus, postsotsialistlikus Eestis ja Ukrainas,“ ütleb Velmet.
Ta töötab kaasprofessorina Lõuna-California Ülikoolis, mis on erakätes. „Ma olen USA-s elanud kogu oma täiskasvanuelu – pärast keskkooli õppisin ühe aasta Tartu Ülikoolis, kust liikusin edasi Pennsylvania Ülikooli Philadelphias, ja jäin siinsesse süsteemi.“
Velmet kirjeldab, et Trump kasutas võimule tulles antisemitismi mugava kaikana, et pinnuks silmas olnud ülikoolide rahastust kärpida. „Trumpi kärped olid suuresti suvalised ja ebaseaduslikud, kohtud on paljud neist tagasi pööranud. Seaduse järgi ei saanud ülikoolide rahastust vähendada lihtsalt sellepärast, et Trumpile ei meeldi Gazat toetavad meeleavaldused,“ ütleb ta. „Rahastust on võimalik kärpida, kui uurimisprojektides on konkreetseid probleeme.“
Nii võttis valitsus California Ülikoolilt Los Angeleses ära 500 miljonit dollarit teadusraha, aga õppejõudude ametiühing kaebas otsuse kohtusse ja võitis. Selle aasta eelarves soovis Trump föderaalset teadusrahastust poole võrra vähendada, aga kongressi vastuseisu tõttu jäi eelarve kärpimata.
Ka Velmeti sõnul on probleemiks rahastuse ebakindlus. „Raha on justkui alles, aga kunagi ei või teada, mis tingimustel seda jagatakse ja millal rahastus järjekordselt läbi lõigatakse.“
Sama tõsine mure on tema arvates rahvusvahelise koostöö piirangud. „Välisüliõpilastele, -doktorantidele ja -järeldoktoritele ei anta viisat. Tööviisadel on üüratud lõivud, mida ülikoolid maksta ei jaksa,“ ütleb Velmet. „Välistudengite ja -teadurite hulk on päris järsult vähenenud.“
Velmet iseloomustab elu USA-s kui autoritaarse režiimi töökorralduse õppetundi. „Üheksal juhul kümnest läheb elu edasi nii, nagu ta on alati läinud, sest Ameerika on suur ja lai, aga see üks kord, kui midagi tehakse, on nii dramaatiline, et tekitab kõigis hirmu,“ ütleb ta.
„Kolleegid Texases ja Floridas peavad oma ainekavad saatma osariigi valitsusametnike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel õpetatakse, on liiga woke.“ – Aro Velmet
„Ma olen ise mõnusas kohas, liberaalses Californias, kus võrreldes teiste osariikidega ei ole elu väga palju muutunud. Samas peavad kolleegid Texases ja Floridas oma ainekavad saatma osariigi valitsusametnike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel õpetatakse, on liiga woke,“ kirjeldab Velmet. „See ei ole nali! Texase A&M Ülikoolis keelati ära Platoni „Pidusöögi“ õpetamine, sest seal räägiti liiga palju „sooideoloogiast“.“
Californias elab arvukalt ladinaameeriklasi. Velmeti sõnul teevad ICE töötajad ehituspoodidesse reide, et illegaale tabada. „Meie ülikoolist on töötajaid lahkunud, sest nad ei julge käia metrooga tööl. Nad kardavad, et satuvad mõne ICE reidi otsa,“ kirjeldab Velmet. Tema abikaasa töötab Los Angelese lastehaiglas, kus on probleemiks, et inimesed ei julge tulla haiglasse, sest kardavad, et nad võetakse ukse peal kinni.
Velmet märgib, et Trumpi populaarsus on praegu väiksem kui kunagi varem. Eriti on see kahanenud nende hulgas, kes valisid nüüd teda esimest korda, sest lootsid, et ta tegeleb probleemidega, mida Joe Bideni valitsuse ajal oli tunnetatud: elukalliduse ja kiire inflatsiooniga. Aga Trump on hoopis ehitanud Valgesse Majja ballisaali ja alustanud kaht täiesti ebavajalikku sõda, milleks pole ameeriklaste toetust.
Ka sisseränne teeb inimestele muret, aga Minneapolises toimunu on tekitanud erakordselt palju pahameelt. „Inimesed tahaksid enamasti, et immigrantidest saadaks lahti, aga mitte nende sõbrast Josest. Kui nad avastavad, et ainult sõber Jose ongi see immigrant, keda kottima hakatakse, siis tuleb reaalsus koju,“ märgib Velmet.
Ta toonitab, et töötab eraülikoolis ja seepärast ei pea loenguis sõnu valima. „Aga ma olen varasemast palju rangem näiteks elektroonikaseadmete kasutamisel, sest ma ei taha, et kontekstist välja rebitud videoklipid minu loengute aruteludest satuksid veebi.“
Siiski on ka Velmeti koduülikool muutnud ära osakondade nimed, milles oli viidatud diskrimineerimisele, võrdsusele ja kaasamisele. „Need on märksõnad, millega Trumpi administratsioon võitleb.“ Samuti on temagi kolleegidel grante tühistatud, sest nad tegelesid kliima, struktuurse rassismi või Ameerika koloniaalajaloo uurimisega. „See kõik tuletab meelde, et elame teistsuguses maailmas kui kaks aastat tagasi,“ nendib Velmet.
Laura Viidebaum: sõnu tuleb valida ka konservatiividel
Laura Viidebaum läks New Yorki 2015. aastal. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat ja saanud doktorikraadi Cambridge’is. New Yorgi Ülikool on tema esimene töökoht. Ta on antiigiteaduste kaasprofessor ja kraadiõppe koordinaator. Kaks aastat tagasi sai ta püsiva akadeemilise töökoha. „Selle nimel olen ma töötanud kaua,“ ütleb Viidebaum, kelle uurimisvaldkond on antiikfilosoofia ja -kirjandus.
New Yorgi Ülikool liigitub USA-s kõrgeima taseme teadusülikoolide (R1) sekka. „See tähendab, et siin on meeletult head töökohad, kus tegelda teadusega. Teadlastel on võrdlemisi vähe bürokraatlikke kohustusi. Ise võib valida, mida õpetada. Keegi ei piilu sul üle õla, tähtis on teha teadustööd, avaldada artikleid,“ kirjeldab Viidebaum.
Pärast Donald Trumpi uue ametiaja algust poolteist aastat tagasi on väga palju muutunud. Viidebaum tunnistab, et valib sõnu ja proovib olla oma väljaütlemistes varasemast ettevaatlikum. „Öelda praegu Ühendriikides kõrghariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe,“ arvab ta.
Esmalt võeti tema sõnul ette suured advokaadifirmad ja prooviti neid Trumpi administratsioonile meelepäraselt käituma panna, seejärel ülikoolid, kust pärineb kriitiline mõtlemine ja vastupanu. „Trumpi ülikoolidevastane tegevus on laiaulatuslik ja põhimõtteline. Kõik teadusvaldkonnad on ühel või teisel viisil riivatud.“
Otsused tühistada ülikoolide riikliku rahastuse kokkuleppeid puudutavad nii humanitaar- kui ka reaalteadusi. „Uue põlvkonna aidsi- ja vähiravimite programmid on jäetud rahastuseta, mistõttu inimeste ravikuur on pooleli jäänud. Kaotatud inimelud on reaalsed.“
USA teadus elab määramatuses. Kliimauuringuid ja samuti teadusharusid, mis kuidagigi on seotud mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatusega, föderaalvalitsus kindlasti ei rahasta. „Üheski ülikoolis ei ole enam mitmekesisuse ja võrdsuse edendamise põhimõtteid, ülikoolide kodulehed on ilusasti ümber sõnastatud,“ märgib Viidebaum. Mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse tagamiseks on ülikoolides kulutatud tohutult aega ja raha, aga kuue kuuga kukkus see kõik kokku.
„Öelda praegu Ühendriikides kõrghariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe.“ – Laura Viidebaum
Eesmärk oli, et USA ülikoolid oleksid ühiskonna nägu ja mitmekultuurilised; et sinna pääseks üliõpilasi, teadlasi ja õppejõude igast ühiskonnakihist. „USA ühiskond on kirju, aga ülikoolid on valge mehe nägu, eriti paremad ja tähtsamad ülikoolid,“ tõdeb Viidebaum. „Minu osakonnas on suurem osa õppejõududest mehed. Selle kohta on palju uuringuid tehtud, nii et on laialdaselt teada, et vähemusrühmadesse kuuluvad teadlased, sh naised, peavad keskmisest palju rohkem vaeva nägema, et neid märgataks ja tööle võetaks.“
Enamikus ülikoolides on uute töötajate palkamine peatatud, mis tähendab paljudele lõpetajaile töötuks jäämist. „Kümme aastat pingutanud, äsja doktorikraadi saanud teadlastel ei ole kuhugi minna. Olukord on skisofreeniline, sest üliõpilasi võetakse vastu sama palju ja loenguid tuleb ikka lugeda; lihtsalt ebakindlust on nii palju, et pikaajalisemaid töölepinguid ei söandata sõlmida,“ ütleb Viidebaum.
Antiigi ja lääne tsivilisatsiooniga tegelev teadusvaldkond küll otseselt löögi all pole, kuid seegi on mõjutatud. „Me ei saa kedagi palgata, aga vähemalt oleme teiste humanitaarteaduste kolleegidega võrreldes Trumpi administratsioonile vajalikud, sest lääne ühiskonna alustalade õpetamine on populaarne. Meie kursustel on praegu – ja on tegelikult olnud kogu aeg – väga palju üliõpilasi,“ märgib Viidebaum.
Parempoolse maailmavaatega inimestele tähendab antiik lääne kultuuri hälli, mille juurde tagasi pöörduda. Ultraparempoolsed leiavad sellest õigustust valge mehe ülem-
võimule. Vasakpoolsed kritiseerivad antiikteaduste mõju Angloameerika ülikoolide arengule ja sisseastumisel varem kehtinud, kuid nüüdseks ammu kaotatud nõudeid antiikkeelte tundmise kohta, mistõttu pääsesid ülikooli vaid need, kel oli olnud privileeg antiikkeeli koolis õppida. „Antiigiteadused on otseses mõttes praeguse poliitika ja toimuvate kultuurisõdade esirinnas. Antiik ei jäta kedagi külmaks,“ tõdeb Viidebaum.
New Yorgi Ülikool on praegu konservatiivse maailmavaatega perede hulgas eriti populaarne koht, kuhu oma laps õppima saata, sest seal õpib ka Donald Trumpi poeg Barron.
Trumpi soov on tõestada, et kõrgharidus kindlustab tulevikus suurema sissetuleku. Ülikoolidel tuleb esitada valitsusele aruandeid, kas lõpetajad teenivad rohkem kui nende diplomita eakaaslased. „Trump ilmselt arvab, et õppima tullakse vaid raha pärast.“
Viidebaum möönab, et ka üliõpilaste ees tuleb sõnu valida. Kraadiõppe seminaril üliõpilastega, keda ta juba tunneb, võib vabamalt rääkida, aga näiteks sügisesel 90 üliõpilasega loengukursusel valmistas ta igaks loenguks teksti ette, et ei teeks kogemata rumalaid nalju ega kalduks antiiksõjaväe teemast kõrvale.
„Lugesin parasjagu Caesarit ja arutasime Mariuse sõjaväereformide üle, kui kaitseminister Pete Hegseth tegi märkusi sõjaväelaste kehakaalu ja distsipliini kohta. Tavaolukorras oleks ma üliõpilaste aktiveerimiseks palunud meil mõelda antiiksõjaväe ja praeguse aja peale, aga selline asi jäi täiesti ära,“ ütleb Viidebaum.
Sõda Lähis-Idas leiab ülikoolis suurt vastukaja, sest see mõjutab kogu ülikooliperet. Paljud on Abu Dhabis asuvas New Yorgi Ülikooli üksuses kas õpetamas või õppimas. Olukord on ärev.
Teadlased: USA ülikoolidesse tasub siiski minna
Kõigest hoolimata usuvad Reti Ranniku, Aro Velmet ja Laura Viidebaum, et Eestist USA-sse õppima või teadustööle minna on endiselt hea mõte. Tänavugi on paar inimest läinud näiteks Stanfordi Ülikooli külalisteaduriks.
USA ühiskonna edu võti on suuresti olnud just üle maailma sealsetesse ülikoolidesse kokku tulnud helgemad pead. Aro Velmeti sõnul on raske uskuda, et praegune valitsus oleks valmis sellest hüvest loobuma. Intellektuaalne keskkond on sealsetes ülikoolides endiselt tipptasemel ja koostöövõimalused väga head. „Küsimused, mida USA teaduses praegu uuritakse, tulevad varem või hiljem päevakorrale ka ülejäänud maailmas.“
Velmet täpsustab, et enne otsuse tegemist tasub järele mõelda, kuhu täpselt minna, ning uurida ülikooli ja osariigi olusid. Näiteks demokraatide ülekaaluga New Yorgis ja Californias on meeleolu teistsugune kui vabariiklaste valitsetavas Texases ja Floridas.
„Raske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et praegune olukord on mööduv.“ – Reti Ranniku
Bakalaureuse- või magistriõppesse tulemisega polevat probleemi, küll aga on palju keerulisem kraadiõppesse ja tööle pääseda, sest paljude teadlaste lahkumisest hoolimata on konkurents töökohtade vähesuse tõttu väga tihe. Ülikoolid on värbamist vähendanud ja teadustööks ette nähtud rahakott on õhem.
Laura Viidebaum arvab, et segased olud USA-s annavad Euroopale võimaluse helgemad pead lähiaastatel endale napsata. „Mitmed Euroopa suured ülikoolid Prantsusmaal, Portugalis, Inglismaal ja Saksamaal on seda ka juba hakanud tegema. Eestigi kõrgkoolid võiks selle nimel pingutada,“ pakub ta.
Kõik kolm teadlast usuvad ja loodavad, et kui võim vahetub, tõuseb teaduspõhine mõttemaailm taas ausse ja ärevus vaibub. „Muidugi on pikaajaline kahju USA teadusasutustele tehtud, osa teadlasi on läinud erasektorisse või riigist lahkunud, ning ka teaduspõhine maailmapilt on ühiskonnas kannatada saanud. Raske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et praegune olukord on mööduv,“ lausub Reti Ranniku.
