Tartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, aidates Tartu kesklinnal energiatõhusamaks ja nutikamaks saada.

Teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikoolis, Rein Ahas, ütles, et ülikoolil on pikaajaline koostöö Tartu linnavalitsuse, Tartu Smart City Lab-i ja Rakvere Targa Maja kompetentsikeskusega. TÜ geograafia osakond osales ka Euroopa innovatsiooni­partnerluse «Smart Cities and Communities» arendusrühmas. 

Tartu targa linna näol on tegemist n-ö tuletorni projektiga (EL «Lighthouse» Project – toim), mis aitab ka teistel linnadel meie kogemusest õppida, ütles Ahas. «Tartu on üks näidislinn, veel on Sønderborg Taanis ja Vitoria-Gasteiz Hispaanias Baskimaal. Kõikidel linnadel on eri varjundid, keegi ei tee täpselt sama asja. Aga küsimused, kuidas energia­tõhusust suurendada, missuguseid tehnoloogiaid kasutada, kuidas inimesi motiveerida jne, on samad,» sõnas Ahas. SmartEnCity projekti tulemustest saab seega õppida kogu ülejäänud maailm, sest Ahase sõnul peavad need «tuletorniprojektide» linnad olema teistele eeskujuks.

Professori arvates on Tartu projekti puhul kõige suurem väljakutse olemasoleva linna ümberehitamine. «Üks asi on planeerida ja ehitada nullist tarku maju ja tänavaid, sest teadmisi ja tehnoloogiaid on tohutult palju. Aga olemasolevat linnaosa või maja on keerulisem renoveerida, sest taristu on välja arendatud, igal kinnistul on oma ajalugu ja omanik. Igal omanikul jällegi oma maailmavaade ja rahaline võimekus,» rääkis Ahas. 

Peale selle on veel mitmeid nüansse, mis on seotud arhitektuuri või muinsuskaitsega. «Mõnes kohas on vaja säilitada vormi, teises arhitektuuripärandit ja detaile. Isegi kui me räägime Tartu puhul hruštšovkadest, mis on tüüpprojekt, siis ka need on tegelikult erinevad,» lausus professor.

Ahas tõi näite Barcelonast, mis on Euroopas järjepidevalt targa linna poliitikat arendanud. Niisuguse ajaloolise linna taristu ja hoonestuse ümberehitamine on suur väljakutse, sest ei ole kerge rakendada uusi tehnoloogiaid, materjale ja mõtteviisi. 

Omaette väljakutse ongi nendes majades elavate inimeste veenmine. «Kuna inimesed peavad ise samuti panustama ja end muutma, siis see viimane on kõige raskem. Tekivad küsimused, miks ma pean järsku oma korterit renoveerima, võtma selleks laenu ja kohustused, kui saaks ka nii edasi elada nagu siiani.» 

Keskkonnasääst paeluvaks

TÜ geograafia osakonna ülesanne on arendada edasi ärimudeleid, mis aitaksid tarkadest loenduritest ja sensoritest saadud teabe kasulikuks muuta. Digipööre tähendab, et personaalne teave tarbimisest ja ümbritsevast jõuab inimesteni aina vahetumalt ja kiiremini. «Targast kodust saame näiteks reaalajas teavet iga lambi või küttekeha kohta. Targa linna üks väljakutse on kasutada eri loendurite ja sensorite teavet käitumise optimeerimiseks,» selgitas Ahas. Esimene samm on tuua sensorteave nutitelefoni kaudu inimeseni, teine seisneb aga inimese abistamises teabe analüüsimisel. «Kolmas samm on luua tehnilised lahendused elukommete parandamiseks ja viimaks luua ärimudelid, mis võimaldaksid näha niisuguse toimimise keskkonnakasu ja rahalist mõju. Motiveerida inimesi veelgi paremini toimima,» ütles professor.

Kuna maailmas valitseb teabeküllus, on tarvis muuta korterist tulev teave huvitavaks ja lahendada nii, et inimestel oleks kerge seda mõista ja infot ka ise analüüsida. «Muidugi on see keeruline teema, sest inimesed ei viitsi iga päev neid andmeid lugeda ega näite vaadata. Teavet on niigi tohutult palju. Seega peame leidma lahenduse, kuidas kogu see informatsioon ikkagi inimeseni jõuaks ja tema käitumist muudaks.» 

Loenduritest ja anduritest tulev teave peab seega olema arusaadav keskkonnasääst. Näiteks, kui inimene kasutab elektriautot, siis võiks ta andmete põhjal ka mõista, et sellest on päriselt kasu. «Võimalusi on palju. Näiteks kui inimene on tublilt säästlik olnud ja raha kokku hoidnud selle pealt, siis ta saab selle kokkuhoitud kogusumma mingil kindlal päeval kätte.» Igas kuus kaoks samasugune mõju ära, sest inimestel kuluks lisasumma nii või naa ära ja säästust ei pruugitaks aru saada. 

Energiatõhusus ja mugavused

Hruštšovkad muudetakse projekti käigus energiatõhusamateks, näiteks lisatakse katusele päikesepaneelid ning pannakse uued kütte- ja jahutussüsteemid. «Väga oluline osa on ka see, et inimesed saavad kõik korteriga seotud näidud kätte digitaalselt.» Enam ei ole tarvis oodata kuu lõpuni ja näha arve pealt, kui palju raha tuleb maksta, vaid inimene saab reaalajas jälgida, kus ja mis korteris täpselt elektrit võtab ja kui palju. «Sellest lähtuvalt saab igaüks oma harjumusi muuta, analüüsida seda, kuidas tema korteris energiakasutusega lood on,» lisas Ahas.

Ka majade ümbrus saab uue ilme, sest rajatakse nii elektriauto- kui ka jalgrattarendi punktid. «Minu arvates on linnas elektriautode rentimine väga mõistlik, sest kui nädalas on tarvis näiteks kaks korda kusagil kaugemal käia, siis on väga mugav kasutada just rendiautot,» ütles Ahas. Ta lisas, et enam ei ole tarvis omada isiklikku autot, sest ka autoomamine on omakorda kulu ning autorendiga on võimalus keskkonda säästa. «Auto ei ole enam niisugune staatusemärk nagu varem, vaid nüüd laenutadki auto ja viid selle pärast rendipunkti tagasi. Ei ole tarvis parkimise või muu pärast muretseda,» sõnas professor.

Eesti Telekomi arendusjuht Urmo Lehtsalu ütles, et kuigi praegu on veel vara öelda, missugused saavad olema targa maja lahendused täpselt, püütakse projektis eri tehnoloogiaid üheks tervikuks lõimida. «Elanikele pakutavate lisamugavuste osas saab vihjeks võtta juba praegu turul oleva Kodujuhtimise teenuse, millega saab kodus toimuvat mujal olles jälgida ning soovi korral seadmeid sisse ja välja lülitada,» rääkis Lehtsalu. Ta lisas, et SmartEnCity projekti puhul on see aga kõigest lähtekoht ja uued teenused disainitakse pärast kliendiuuringute tegemist.

Peale selle on plaanis suunata kaugjahutusvõrgust vabanev jääksoojus kaugküttevõrku ning kasutada seda näiteks kortermajades sooja vee tootmiseks. «Tänavavalgustuse energiatarbimist vähendatakse LED-valgustitel ja sensoritel põhineva valgustusvõrgu rajamisega,» ütles Lehtsalu. Nutikas linn saab ka sensorid müra, õhusaaste, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiseks ja teeolude jälgimiseks.

Lehtsalu sõnul avab Eesti Telekom Tartu ülikooli juures Asjade Interneti Labori, kus saab uute seadmete ja lahendustega «mängida» enne nende tegelikes projektides rakendamist. «IoT ehk Asjade Interneti Labor plaanitakse avada uue õppesemestri alguses ja see saab olema seotud otseselt SmartEnCity projektiga, samade kasutatavate seadmete ja uurimisteemade kaudu,» lisas arendusjuht.

Professor Rein Ahase sõnul toimub Hispaanias veebruari alguses avakoosolek, kus pannakse täpselt paika targa linna programm, ning seejärel algab pooleaastane sissejuhatav periood.

ÜKS KÜSIMUS: Mis on Tartu targa linna suurimad väljakutsed?

Tartu kesklinn valiti välja nii tegeliku vajaduse kui ka projekti rahastamisega seotud Euroopa Komisjoni ootuste põhjal. Kesklinn on Tartu visiitkaart ja seal toimuvad tegevused pälvivad keskmisest suuremat avalikku tähelepanu. Need on kahtlemata näidispiirkonna rajamise seisukohalt olulised asjaolud. 

Kõige keerulisem on kahtlemata jõuda selleni, et kohalikud elanikud oleksid valmis oma harjumusi ja mõttemaailma muutma ning tegutsema teadlikult nutikas kodus ja linnakeskkonnas. Nutika linnaosa projekti suurim väärtus seisneb tervikliku nägemuse teostamises ja eri tegevuste omavahelises lõimimises. Kõigi tegevuste keskmes on kohalik elanik, kelle huvidest lähtudes tegeletakse elukeskkonna parandamisega, samas vähendades keskkonnamõjusid. 

Oleme kahel korral kohtunud sihtrühma korteriühistute esindajatega ja tagasiside on olnud positiivne. Järgmisel kuul plaanime tegeleda eraldi iga sihtrühma kuuluva korteriühistuga ja selgitada välja kõigi korteriühistute võimalused ja huvi projektis osaleda. Projekti raames kavandatavate tegevuste atraktiivsus seisneb korteriomanike jaoks eelkõige kvaliteetsemas ja mugavamas elukeskkonnas ning vähenevates elamiskuludes.

Tartu regiooni energiaagentuuri asjatundjate hinnangul moodustaks korterelamutele renoveerimiseks makstav toetus ligikaudu 40% renoveerimise kogumaksumusest. Peale selle on võimalus paljudel sihtrühma korteriühistutel taotleda SA Kredex pakutavat renoveerimistoetust. Korteriühistute omaosaluse määr jääks eeldatavalt vahemikku 30–60%. 

Raimond Tamm
projektijuht,
Tartu abilinnapea