25 aastat tagasi asutati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, et aidata kujundada Eesti kõrgtehnoloogilist tulevikku. Nüüd võib kindlalt öelda, et see eesmärk on täidetud, ning järgmine veerandsajand algab uue õppehoone ehituse, uute teadussuundade ja veelgi suuremate ambitsioonidega.
Tehnoloogiainstituut tähistab oma 25. sünnipäeva 28. augustil meenutuste, teadusteemade tutvustuse ja õuefestivaliga. Rohkem infot ürituse kohta on tehnoloogiainstituudi veebilehel.
Instituut on praegu vanuses, kus lastehaigused on läbi põetud ja tormilised aastad hakkavad mööda saama, kuid ind ei ole kaugeltki raugenud ja ideid on palju.
Veerandsajandi jooksul on tehnoloogiainstituudist kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arenduskeskus, kus sündivad bio- ja keskkonnatehnoloogia, materjaliteaduse ning robootika valdkonna lahendused jõuavad ühiskonda ja ettevõtlusse.
Instituudi loomise ajal sõnastatud missioon oli ambitsioonikas: luua teadus- ja arendustegevuse kaudu alus kõrgtehnoloogilise majandussektori arengule Eestis, tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet innovatsiooni abil ning toetada tehnoloogiaalase kompetentsiga teadlaste, inseneride ja ettevõtjate järelkasvu kujundamist. Juba 2002. aastal valminud arenguplaan nägi ette alusuuringutel põhinevaid rakendusuuringuid, ettevõtlusele keskendunud arendustöid ning ülikoolist välja kasvanud hargettevõtete toetamist. Need eesmärgid on jäänud tehnoloogiainstituudi tegevuse keskmesse siiani.
Teadus, millel on mõju
Kui algusaastatel keskenduti peamiselt materjali-, biomeditsiini-, keskkonna- ja infotehnoloogiale, siis nüüdseks on nende valdkondade kõrvale lisandunud robootika, inseneeria ja tehisaru. Teadus- ja arendustööga sama tähtsal kohal on olnud koostöö ettevõtetega ja teadmispõhiste lahenduste viimine praktilisse kasutusse.
Kui 2005. aastal renoveeriti Nooruse 1 õppe- ja teadushoone, sai instituut oma käsutusse nelja korruse jagu labori- ja kontoripinda – kokku üle 3000 ruutmeetri. Kaks aastat hiljem alustasid tööd instituudi esimesed professorid Mart Ustav, Tanel Tenson, Andres Merits ja Alvo Aabloo, kelle eestvedamisel kasvas instituudi teadusvõimekus ning tugevnes rahvusvaheline nähtavus.
Mullu anti professor Alvo Aabloole inseneeria elutööpreemia, tunnustades teda aastakümnetepikkuse töö eest teaduse, insenerihariduse ja robootika arendamisel. Praegu on instituudis üheksa professorit ja toimumas on põlvkondade vahetus. 2026. aastal lisandus kolm uut noort professorit: Karl Kruusamäe, Hanna Hõrak ja Arun Kumar Singh. Väga oluline on olnud teadlaste järelkasvu toetamine – 25 aasta jooksul on kaitstud 99 doktoritööd.
Instituudi teadusrühmad osalevad mitmetes rahvusvahelistes teadusvõrgustikes ja suurprojektides. Euroopa Liidu teadusprogrammide toel on Tartusse toodud maailmatasemel teadlasi ning algatatud uusi teadussuundi, näiteks ekstreemsetes tingimustes kasutatavate materjalide uurimiseks. Siinse teadustöö kõrget taset kinnitab molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessori Hanna Hõraku pälvitud mainekas Euroopa Teadusnõukogu grant.
Väga oluline on olnud teadlaste järelkasvu toetamine. Praegu on instituudis üheksa professorit ja toimumas on põlvkondade vahetus.
Instituudis loodud teadmised on jõudnud ka ettevõtlusse. Üheks silmapaistvaks näiteks on vähiravitehnoloogiat arendav hargettevõte Vectiopep, mis valiti 2024. aastal Tartu Ülikooli aasta hargettevõtteks. Samuti on instituudist välja kasvanud Gearbox Biosciences, mis arendab uudset tehnoloogiat antibiootikumivabaks valkude tootmiseks ja aitab vähendada antibiootikumiresistentsuse leviku riski.
Praegu arendatakse siin näiteks fluorivaba suusamääret, mis võiks asendada tervisele ja keskkonnale kahjulikke ühendeid sisaldavad määrdeained. Lisaks otsitakse võimalusi anda tekstiilijäätmetele uus elu, töötades välja tehnoloogiat, mille abil saab vanadest teksadest valmistada uusi, suurema lisandväärtusega materjale.
Need projektid näitavad hästi, kuidas instituudis kohtuvad tipptasemel teadus, kestlik mõtteviis ja praktiline lahendus.
Tehnoloogiainstituut on kasvanud oluliseks teadmiste, innovatsiooni ja koostöö keskuseks. Siin loodud teadmised on aidanud kaasa uute tehnoloogiate, ettevõtete ja teadussuundade sünnile ning kujundanud Eesti teadus- ja innovatsioonimaastikku. Samal ajal on instituut jäänud truuks oma algsele eesmärgile ühendada tipptasemel teadus ühiskonna vajadustega.
Järgmine veerandsajand
Meie pilk püsib kindlalt tulevikus. Selle aasta lõpus algab Maarjavälja õppe- ja teaduslinnaku ehituse esimene etapp. Muu hulgas valmib robootika- ja droonihall. Tulevase linnaku ühte kesksesse hoonesse, mis kandis arhitektuurikonkursi võidutööna nime „Sudoku“, kolivad teiste seas ka tehnoloogiainstituudi teadlased ja üliõpilased.
Tehnoloogiainstituut tähistab oma 25. sünnipäeva augusti lõpus. Juubel on hea võimalus vaadata tagasi senisele teekonnale, tunnustada inimesi, kelle töö on kujundanud instituudi nägu, ning seada siht järgmisesse veerandsajandisse, kus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni roll ühiskonnas kasvab veelgi.
