Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Kui Ene Ergma (keskel) 1997. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti, oli ta seal kuni enam kui kümme aastat ainus naine. Praegu on naisakadeemikuid 12. Foto: Taavi Leppiman

Sajand hariduse, vaimu ja ühiskondliku vastutuse teenistuses

Kaja Koovit UT peatoimetaja kaja.koovit@ut.ee

Rahututel aegadel on tarvis järjekindlust, tasakaalukust ja alalhoidlikkust – omadusi, mida kannavad teaduses just naised, tõdes tänavu 100. aastapäeva tähistava Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu (EANÜ) auliige, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene Ergma.

Konfliktidest tiines, muutuvate jõuvahekordadega, ärevas ning ebakindlas maailmas kannavad Ene Ergma sõnul just naised edasi rahulikku järjepidevust ja aitavad tasakaalu luua. „Varem öeldi, et pere kõrvalt ei tee naine nagunii täis­koormusega tööd. Nüüd on see suhtu­mine vähenenud ja olukord märkimis­väärselt paranenud,“ lausus 15. mail EANÜ juubeli­konverentsi „Eesti akadeemiline naine läbi sajandi“ väisanud Ergma.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land usub, et sõnapaar aka­deemi­line naine ei tähenda üksnes ametit või teaduskraadi, vaid ka hoiakut. „Me räägime viisist, kuidas ini­mene maailma vaatab, kuidas ta mõtleb, tähendust ja tõde otsib. See ei alga ülikooli uksest ega lõpe diplo­miga. See on isiksuse sisemine suundumus, mis kajab vastu igas eluvaldkonnas,“ ütles Land.

Seda sisemist hoiakut kannab Landi hinnangul hulk kasulikke omadusi: uudishimu, kriitiline mõtlemine, siiras argumenteerimis­oskus, avatus uutele ideedele, täpne väljendusoskus, keskendumisvõime ning detailide märkamise oskus, ajajuhtimine ja enesedistsipliin. Just neid omadusi vajab maailm Landi arvates praegu üha enam.

Kujunemine toetajatest otsustajateks

Mitmed konverentsi esinejad märkisid, et kuigi naiste osakaal kõrgharidus- ja teadussüsteemis on kasvanud, ei kajastu see alati otsustustasandil. Tartu Ülikooli teadus­prorektori Mari Moora sõnul on naised akadeemilises süsteemis sageli toetavas rollis, kuid see ei peaks niimoodi olema. „Oleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad,“ kutsus ta üles.

Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjandus­keskuse direktor Maarja Vaino tõdes, et naised ei kipu oma saavu­tusi avalikult esile tõstma ja sageli lausa väldivad tähelepanu. „Naised teevad palju, aga ei taha sellest väga rääkida ega öelda: mina arvan nii. Tean naisi, kes ei taha rambi­valgusse astuda, sest pelgavad, et hakatakse arvustama nende väljanägemist,“ ütles ta. Vaino hinnangul ei tulene see argusest, vaid suuremast tundlikkusest kriitika suhtes.

„Oleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad.“ – Mari Moora

Ene Ergma meenutas, et kui ta 1997. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti, oli ta seal aastaid ainus naine. „Kasvatasin endale ka juustest „saba“ ning lubasin mees­tele, et kui järgmine naisteadlane akadeemia liikmeks valitakse, võivad nad mul selle saba maha lõigata!“ Aega läks üle kümne aasta – alles 2010. aastal valiti järgmine naisakadeemik, Banachi ruumide koolkonna rajaja Eestis Eve Oja.

EANÜ juures peabki Ergma kõige tähtsamaks seda, et see on ühendav lüli, tänu millele saavad eri vald­kondade naisteadlased omavahel kokku tulla ja asju arutada. „Tavaelus oleme ümbritsetud peamiselt enda ala inimestega. Vaevalt ma siin Tartus niisama mõne hoopis teise eriala inimesega oleksin kokku saanud.“

Lisaks peetakse EANÜ tugevuseks võimalust tuua kokku eri põlvkon­dade esindajad. Tartu Üli­kooli genoomika instituudi ettevõtlus­agendi Elina Aleksejeva-Zagura sõnul sünnib just sellistes kohtumistes põlvkondade­ülene väärtusruum. „Vanema kolleegi käest nõu küsi­mine on suur võimalus,“ lausus ta.

Sajand akadeemilist järjepidevust

EANÜ lugu on lahutamatult seotud Eesti kõrghariduse, naisliikumise ja kodanikuühiskonna arenguga. Ühing asutati Tartus 1926. aastal, ajal, mil noor Eesti riik alles kujunes, ning haridust peeti selle tuleviku keskseks määrajaks. Kuigi naiste pääs üli­kooli ei olnud selleks ajaks enam erandlik, tuli neil akadeemilises maailmas endiselt tõestada, et nad on võimekad teadlased, õpetajad ja ühiskondlikud mõtlejad.

EANÜ presidendi, teenuse­disaini, elamusmajanduse ja turun­duse valdkonna teadlase Anu Leppimani sõnul on ühingu eesmärgid jäänud saja aasta jooksul suuresti samaks: toe­tada naiste kõrgharidust, kaitsta akadeemilist vabadust ja kujundada kutse-eetikat. „Meie ligi sajaliikme­line kogukond jagab kirge teha teadust ning panustada ühiskonda,“ lausus Leppiman.

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma sõnas, et akadeemiliste naiste roll ei piirdu teadusega kitsamas tähenduses. „Akadeemiline mõte ühildub elu terviklikkusega, kujundab meie kultuuriruumi ning kannab vastutust selle eest, milline on meie ühine tulevik,“ ütles ta.

Kui sada aastat tagasi oli kõrg­haritud naine pigem erand, siis nüüdseks valitseb ühiskonnas uus suundumus, mis mitmele ühingu auliik­mele muret teeb: meil on suur hulk kõrgharitud naisi, väärilisi partnereid on neile aga vähevõitu. „Eesti naised on alati olnud haridus­himulised,“ sõnas Tartu Üli­kooli emeriit­professor, EANÜ auliige Ene-Margit Tiit. „Peame suunama ka abikaasasid ja poegi haridust omandama, et tasakaalutust tasakaalus­tada.“

Uudis Fotol kevadsemestri stipendiaadid

Ülikooli sihtasutuse kevadsemestri konkurssidel pälvis toetuse 77 stipendiaati

Kevadsemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest rohkem kui 130 000 euroga 77 inimest. Kuuendat korda anti stipendiumid ka Ukraina üliõpilastele, kokku 10 000 euro väärtuses. UT avaldab stipendiaatide nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Tiiu Kivimaa, Tali Kletter, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol Martin Herem

Ametisse asub esimene tulevikumõtte professor

Ülikooli 400. aastapäeva eel loodi tuleviku­mõtte professuur, mis toob ülikooli tunnustatud mõtlejaid ja ühiskonnaelu mõjukaid praktikuid. Esimene tulevikumõtte professor on kindral Martin Herem. Tulevikumõtte professori tegevus on valdkonnaülene. Herem asub tööle ühiskonnateaduste instituuti. Ta jätkab varasemat teaduskoostööd empiirilise sotsioloogia professori ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol õigusteaduskonna üliõpilased

Õigusteaduskonna konverents-karjäärimess

23. septembril tutvustavad Eesti Rahva Muuseumis paljud õigusteaduse valdkonna asjatundjad juuraüliõpilastele töö- ja praktikavõimalusi. Kell 11.30–14.30 toimuval konverentsil arutlevad üliõpilased, vilistlased ja tööandjad õigusüliõpilaste karjääri puudutavatel teemadel. Milline on õppimiskogemus õigusteaduskonnas? Kas tööandjad on rahul teaduskonna vilistlaste erialase ettevalmistusega? Miks ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol haridusteaduste instituudi doktorikool

Haridusteadlaste sünnipäevakonverents

25. septembril tähistab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut konverentsiga „Mõttekäigud“ 25 aasta möödumist haridusteaduskonna loomisest. Konverentsi kuues vestlusringis arutlevad haridusteadlased, praktikud ning instituudi vilistlased ja üliõpilased nii numbriteta hindamise, keele ja identiteedi seoste, neurotüüpilisuse tähenduse, õpetajate professionaalse arengu kui ka tehisaru ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol tudengipäevade meeskond

Sügise teevad lustlikumaks tudengipäevad

Septembri lõpul toimuv Tartu Tudengipäevade sügisfestival lisab loengute ja seminaride kõrvale nädala jagu põnevust, nalja ja loomerõõmu. Festivalinädal algab 21. septembril traditsioonilise pannkoogihommi­kuga, kus Tartus tegutsevad tudengi- ja noorteorganisatsioonid pakuvad Raekoja platsil tasuta hommiku­sööki. Korraldajate sõnul jagub süüa ligi 2000 ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Fotol Indrek Kelk, Kstina Noormets ja Toomas Asser

Ülikool ärgitab leidma liikumisest rõõmu

Kui töö- või koolipäev möödub arvuti taga ja õhtul ootavad kodused kohustused, võib soovitus rohkem sportida tunduda järjekordse pealesunnitud ülesandena niigi pikas nimekirjas. Uus liikumis- ja heaoluprogramm „Tartu Ülikool liigub“ võtab vabamalt: pole vaja tingimata ränka trenni teha, vaid võiks ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Fotol teenindaja jootrahaga

Pooled tudengid ei saaks tööl käimata endale õpinguid lubada

Üliõpilaste keskmised väljaminekud on viimase kolme aastaga kasvanud pea kaks korda kiiremini kui keskmised sissetulekud ja umbes veerand üliõpilaskonnast tajub tõsiseid rahalisi raskusi, selgub Praxise hiljutisest uuringust. „Kui ma ei oleks kahes kohas tööl, siis ma tõesti ei elaks ära,“ ...
Andrus Karnau
Aktuaalne Fotol Kstina Noormets Physicumi katusel

Ülikooli ruum käib ajaga kaasas

Tartu Ülikooli uus ruumilise arengu strateegia ei räägi ainult moodsatest laboritest ja hoonetest. Selle keskmes on soov pakkuda töötajatele ja üliõpilastele töö- ja õppekeskkonda, kus on tõeliselt mõnus olla. Ruumilise arengu strateegia suunab ülikooli kinnisvaraga seotud tegevust järgmisel kümnel aastal ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Fotol TÜ Pärnu kolledž

Pärnu kolledž 30

Mis oleks saanud siis, kui Pärnust poleks kunagi saanud ülikoolilinna? Ajalugu alternatiivseid stsenaariume tavaliselt ei armasta, aga kui viimased viissada aastat midagi näitavad, siis seda, et Pärnu ja ülikoolide teed kipuvad varem või hiljem ristuma. Kõrgema õppeasutuse rajamist kaaluti Pärnus ...
Ain Hinsberg
Accept Cookies