Rahututel aegadel on tarvis järjekindlust, tasakaalukust ja alalhoidlikkust – omadusi, mida kannavad teaduses just naised, tõdes tänavu 100. aastapäeva tähistava Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu (EANÜ) auliige, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene Ergma.
Konfliktidest tiines, muutuvate jõuvahekordadega, ärevas ning ebakindlas maailmas kannavad Ene Ergma sõnul just naised edasi rahulikku järjepidevust ja aitavad tasakaalu luua. „Varem öeldi, et pere kõrvalt ei tee naine nagunii täiskoormusega tööd. Nüüd on see suhtumine vähenenud ja olukord märkimisväärselt paranenud,“ lausus 15. mail EANÜ juubelikonverentsi „Eesti akadeemiline naine läbi sajandi“ väisanud Ergma.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land usub, et sõnapaar akadeemiline naine ei tähenda üksnes ametit või teaduskraadi, vaid ka hoiakut. „Me räägime viisist, kuidas inimene maailma vaatab, kuidas ta mõtleb, tähendust ja tõde otsib. See ei alga ülikooli uksest ega lõpe diplomiga. See on isiksuse sisemine suundumus, mis kajab vastu igas eluvaldkonnas,“ ütles Land.
Seda sisemist hoiakut kannab Landi hinnangul hulk kasulikke omadusi: uudishimu, kriitiline mõtlemine, siiras argumenteerimisoskus, avatus uutele ideedele, täpne väljendusoskus, keskendumisvõime ning detailide märkamise oskus, ajajuhtimine ja enesedistsipliin. Just neid omadusi vajab maailm Landi arvates praegu üha enam.
Kujunemine toetajatest otsustajateks
Mitmed konverentsi esinejad märkisid, et kuigi naiste osakaal kõrgharidus- ja teadussüsteemis on kasvanud, ei kajastu see alati otsustustasandil. Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora sõnul on naised akadeemilises süsteemis sageli toetavas rollis, kuid see ei peaks niimoodi olema. „Oleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad,“ kutsus ta üles.
Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino tõdes, et naised ei kipu oma saavutusi avalikult esile tõstma ja sageli lausa väldivad tähelepanu. „Naised teevad palju, aga ei taha sellest väga rääkida ega öelda: mina arvan nii. Tean naisi, kes ei taha rambivalgusse astuda, sest pelgavad, et hakatakse arvustama nende väljanägemist,“ ütles ta. Vaino hinnangul ei tulene see argusest, vaid suuremast tundlikkusest kriitika suhtes.
„Oleme rohkem tugistruktuur, aga katsugem olla rohkem otsustajad.“ – Mari Moora
Ene Ergma meenutas, et kui ta 1997. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti, oli ta seal aastaid ainus naine. „Kasvatasin endale ka juustest „saba“ ning lubasin meestele, et kui järgmine naisteadlane akadeemia liikmeks valitakse, võivad nad mul selle saba maha lõigata!“ Aega läks üle kümne aasta – alles 2010. aastal valiti järgmine naisakadeemik, Banachi ruumide koolkonna rajaja Eestis Eve Oja.
EANÜ juures peabki Ergma kõige tähtsamaks seda, et see on ühendav lüli, tänu millele saavad eri valdkondade naisteadlased omavahel kokku tulla ja asju arutada. „Tavaelus oleme ümbritsetud peamiselt enda ala inimestega. Vaevalt ma siin Tartus niisama mõne hoopis teise eriala inimesega oleksin kokku saanud.“
Lisaks peetakse EANÜ tugevuseks võimalust tuua kokku eri põlvkondade esindajad. Tartu Ülikooli genoomika instituudi ettevõtlusagendi Elina Aleksejeva-Zagura sõnul sünnib just sellistes kohtumistes põlvkondadeülene väärtusruum. „Vanema kolleegi käest nõu küsimine on suur võimalus,“ lausus ta.
Sajand akadeemilist järjepidevust
EANÜ lugu on lahutamatult seotud Eesti kõrghariduse, naisliikumise ja kodanikuühiskonna arenguga. Ühing asutati Tartus 1926. aastal, ajal, mil noor Eesti riik alles kujunes, ning haridust peeti selle tuleviku keskseks määrajaks. Kuigi naiste pääs ülikooli ei olnud selleks ajaks enam erandlik, tuli neil akadeemilises maailmas endiselt tõestada, et nad on võimekad teadlased, õpetajad ja ühiskondlikud mõtlejad.
EANÜ presidendi, teenusedisaini, elamusmajanduse ja turunduse valdkonna teadlase Anu Leppimani sõnul on ühingu eesmärgid jäänud saja aasta jooksul suuresti samaks: toetada naiste kõrgharidust, kaitsta akadeemilist vabadust ja kujundada kutse-eetikat. „Meie ligi sajaliikmeline kogukond jagab kirge teha teadust ning panustada ühiskonda,“ lausus Leppiman.
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma sõnas, et akadeemiliste naiste roll ei piirdu teadusega kitsamas tähenduses. „Akadeemiline mõte ühildub elu terviklikkusega, kujundab meie kultuuriruumi ning kannab vastutust selle eest, milline on meie ühine tulevik,“ ütles ta.
Kui sada aastat tagasi oli kõrgharitud naine pigem erand, siis nüüdseks valitseb ühiskonnas uus suundumus, mis mitmele ühingu auliikmele muret teeb: meil on suur hulk kõrgharitud naisi, väärilisi partnereid on neile aga vähevõitu. „Eesti naised on alati olnud haridushimulised,“ sõnas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, EANÜ auliige Ene-Margit Tiit. „Peame suunama ka abikaasasid ja poegi haridust omandama, et tasakaalutust tasakaalustada.“
