NATO-le 1,3 miljardi euro eest luuredroone hankiva juhtkomitee esimeheks valiti 32-aastane Silva Aher, kelle sõnul annab tema uus amet Eestile esimest korda võimaluse komitees juhtpositsioonilt kaasa rääkida.

Aheril on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureusekraad ja võrdleva poliitika magistrikraad. Ta töötab Eesti relvastusdirektori esindajana Brüsselis, kaitstes Eesti huve nii NATO kui ka Euroopa Liidu relvastusalastel kohtumistel.

Selle aasta alguses alustas noor naine tööd NATO maaseire programmi AGS (Alliance Ground Surveillance) juhtkomitee esimehena. Tema ülesanne on juhtida komitee tööd, vahendada liikmesriikide huve ja langetada hankeotsuseid.

Praeguse 1,3 miljardi euro suuruse hankega on jõutud nii kaugele, et tellitud viis drooni saavad peagi valmis, neid serditakse ning katsetatakse nende turvalisust ja lennuvõimet.

«USA Global Hawki baasil ehitatakse võimekad luuredroonid, mis lendavad kaks korda kõrgemal kui reisilennukid, püsivad õhus enam kui ööpäeva ja suudavad isegi läbi pilvede tuvastada maa peal sõitva auto margi,» selgitas Aher ajakirjale Sõdur antud intervjuus.

Droonid hakkavad kuuluma NATO sõjaliste juhtide käsuahelasse. Kindlasti lendavad need tulevikus ka Eesti kohal. «Eesti puhul hakatakse jälgima peamiselt seda, mis toimub meie piiril ja selle taga. Samuti võivad need lennata näiteks Vahemere kohal ja jälgida migrantide liikumist,» ütles ta.

Luuredroonidele saab lisada radareid ja tarkvaraprogramme, et tõlgendada kogutud teavet. Aheri sõnul peab ta komitee esimehena leidma töö käigus kompromissid, mis sobivad nii liikmesriikidele kui ka NATO-le. Peale selle tuleb tal suhelda teiste huvirühmadega organisatsiooni sees ja sellest väljaspool.

Eestil ei ole kunagi varem olnud NATO-s ühegi komitee juhi kohta. Erakordne on ka see, et juhiks valiti nii noor inimene. Aher peab edu põhjuseks Eesti edasiviivat ja kompromisse otsivat lähenemist ning enda suuri kogemusi relvastusläbirääkimiste alal.

«Kui näiteks USA esindajal komitees on mitu alluvat, siis Eestil on selle jaoks üks inimene. Kuigi olen noor, on minu kogemused seetõttu mõnevõrra laiemad kui suuremate riikide esindajatel. Sellistes riikides ei lubata minusuguseid noori inimesi enamasti üldse laua taha,» rääkis Aher.

Julgeolek hakkas naist huvitama TÜ politoloogiaõpingute ajal Balti Kaitsekolledžis töötades. Akadeemilise assistendina tunde ette valmistades ja seminare korraldada aidates tekkiski soov selle valdkonnaga lähemalt tutvuda.

«Relvastusmaailm on väga põnev, sest pidevalt tehakse uusi avastusi ja arenetakse. Sellega kaasnevad ka ohud, millega peab toime tulema. Eestlastena me ju tajume väga hästi, et julgeolek on oluline teema.»

AGS-i programmi juhtkomitee esimees valitakse üheks aastaks.