Ivar Piir
20.10.1929 – 12.01.2017
12. jaanuaril 2017 lahkus meie hulgast teoreetilise füüsika emeriitdotsent, füüsikakandidaat Ivar Piir. Ta pidas ülikoolis loenguid teoreetilise ja matemaatilise füüsika alal rohkem kui 40 aastat, alates 1957. aastast, kui temast sai teoreetilise füüsika kateedri õppejõud. Enamik Tartus õppinud vanema põlvkonna füüsikutest on tema täiuslikult viimistletud loenguid kuulanud ja tema konspektidest õppinud. Ka noorema põlvkonna füüsikutele ei ole ta olnud võõras: 1990. aastate keskel alustas ta füüsika ajaloo kursuse koostamist, mis päädis 2013. aastal ilmunud mahuka raamatuga «Füüsika ajalugu».
Ivar Piir sündis 20. oktoobril 1929. aastal Tartus käsitööliste perekonnas. Sõda tabas teda noorukieas, kuid siiski ei takistanud see hariduse omandamist. Treffneri gümnaasiumi lõpetamise järel 1947. aastal astus ta Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda matemaatika ja füüsika liiterialale. Neljanda semestri algul tegi ta valiku füüsika kasuks ja lõpetas ülikooli 1952. aastal. Diplomitööd «Molekulaarse Starki efekti mõjust spektrijoonte kontuurile» juhendas professor Aksel Kipper. Järgnes aspirantuur ülikooli juures, tema juhendaja oli professor Harald Keres. Kandidaaditöö «Mittelineaarsed efektid footonite liikumisel kvantiseeritud gravitatsiooniväljas» kaitses Ivar Piir 1955. aastal.
Pärast kandidaadikraadi omandamist asus Ivar Piir tööle assistendina, algul üldfüüsika kateedris, alates 1957. aastast aga teoreetilise füüsika kateedris. Nii algas tema õppejõutöö, mis vältas emeriteerumiseni 65-aastaselt 1994. aastal. Selle aja kohta on Ivar Piir oma «Füüsika ajaloo» eessõnas kirjutanud: «Mul on olnud võimalus ja õnn lugeda kõiki teoreetilise füüsika põhikursusi. Kvantmehaanika kursust soovinuksin küll veel paar aastat viimistleda. Elektrodünaamika puhul kammitses esialgu P. Kardi aastatepikkune töö ja kogemus, kuid usutavasti jõudsin lõpuks ka omapoolse rahuldava esituseni. Traditsioonilised kursused üldpealkirjaga «Matemaatilise füüsika meetodid» pakkusid aeg-ajalt võimalusi kõrvalepõigeteks füüsika uuematesse osadesse, eriti kvantteooriasse.»
Mitmed oma loengukursused kirjutas Ivar Piir õpikuteks, mille Tartu ülikooli on välja andnud ja mis on seeläbi täitnud olulist rolli teoreetilise füüsika alases hariduses. Pärast emeriteerumist läks Ivar Piiri põhihuvi füüsika ajaloo valda, ta kirjutas artikleid Eesti füüsikutest ja oli füüsika erialaasjatundja 1994.–2013. aastail töös olnud suure «Eesti teaduse biograafilise leksikoni» juures. 2013. aastal ilmus trükist üleüldine «Füüsika ajalugu», mis on nüüdseks muutunud bibliograafiliseks harulduseks.
Õppetöö kõrval tuleb tunnustada ka Ivar Piiri teadustööd, mis algas 1955. aastal kvantgravitatsiooni puudutava väitekirjaga. Hiljem, töötades 1970.–1980. aastal vanemteadurina ETA füüsika instituudis, keskendus tema huvi mittelineaarsetele efektidele gravitatsioonilainete levimises. Sellelt alalt sai teema ka tema aspirant Romi Mankin, kes pärast kaitsmist 1974. aastal siirdus tööle Tallinnasse.
Ivar Piiri elurõõmu ei kõigutanud ka rasked tervisehädad viimasel elukümnendil. Kolleegid ja õpilased mäletavad teda kui suurepärast õppejõudu ja humoorikat inimest.
Kolleegid TÜ füüsika instituudist
Kommentaarid
Loen teist päeva Ivar Piiri «Füüsika ajalugu». See tekitab minus väga sügavat austust autori vastu. Tekkis lootus, et ehk on võimalik temaga kohtuda ja mõtteid vahetada. Nagu koheselt selgus -olen jäänud hiljaks. Mul on sellest väga, väga kahju... Õnn, et Eestis on selline suurkuju elanud ja jätnud kõigile üliväärtusliku teose. Minu hilinenud kaastunne kõigile Ivar Piiri lähedastele.
Lisa kommentaar