„Olen märganud, et Ida-Virumaast räägitakse tihtipeale eelarvamusega. Kutsun kõiki üles seda kanti avastama, sest siin on tegelikult väga ilus. Tulge meile külla, öelge tere ning vaadake ringi – usun, et Narva võlu lummab ka teid!“ ütleb Narva kolledži programmijuht Rando Otti.
Rando on Ida-Virumaal elanud terve oma elu. Ta on pärit Kohtla-Järvelt, lõpetanud Tartu Ülikooli Narva kolledžis bakalaureuseõppe, käinud vahepeal Tartus magistriõppes ja naasnud taas Narva, kus ta töötab neljandat aastat programmijuhina, õpetab inglise keelt ja toetab uusi üliõpilasi.
Narva kolledžisse sattus ta esimest korda juba gümnaasiumiajal, kui osales ühel start-up-võistlusel. „Mulle meeldis väga kolledži õppehoone ja hakkasin lähemalt uurima, mida siin õppida saab. Oma üllatuseks sain teada, et ka võõrkeeli, ja nii sattuski Narva kolledž minu õppimisvõimaluste esikolmikusse,“ meenutab Rando. Põhikonkurent oli inglise keele eriala Tartu Ülikoolis. Võitis aga just Narva kolledži bakalaureuseõppekava „Keeled ja mitmekeelsus koolis“, boonuseks Narva ilu, soodsamad üürihinnad ja kodulähedus.
Rando tunnistab, et pärast gümnaasiumi lõpetamist ei olnud tal selget ettekujutust, mida tulevikus peale hakata. Küll aga meeldisid talle keeled. Valitud õppekava annab õpetajakutse ning teadmised ja oskused selleks, et õpetada klassis, kus on erineva kodukeelega õpilased. Õppekava peaeriala on eesti keele kui teise keele õpetaja ning lisaerialad inglise keele kui võõrkeele ja vene keele kui võõrkeele õpetaja. Rando keskendus inglise keelele.
Oma õpetaja eeskuju
„Mul oli endal väga tore inglise keele õpetaja, kes õpetas meid südamega ning oli suurepärane eeskuju. Usun, et tema on ka põhjuseks, miks ma hakkasin kaaluma inglise keele õpetaja ametit. Tema pühendumus, tugi ja huumor tegid õppimisest lõbusa teekonna, mitte kohustuse. Kui ma ise praegu tundi annan, siis püüan ennekõike saavutada sedasama.“
Rando peab väga oluliseks, et õpilane tuleks tundi hea meelega ja julgeks küsida, kui midagi arusaamatuks jääb. „Minu ülesanne õpetajana on ennekõike õpilast toetada ja luua klassiruumis toetav õhkkond,“ leiab ta.
Magistriõppe läbis Rando Tartus sessioonõppes ja eelmisel aastal sai kätte inglise keele õpetaja kutse. Lõputöös uuris ta, kuidas metoodiliselt arendada täiskasvanud õppija igapäevast erialast keelekasutust, ja pani kokku inglise keele suhtluskursuse koolieelse lasteasutuse õppekava üliõpilastele.
Suhtluskursuse idee tuli tal sellest, et sessioonõppijad on üldjuhul vanemad ja nende võõrkeeleoskuse tase on ebaühtlane. Kursuses nägi ta praktilist lahendust, mis aitab olukorda leevendada. Tagasiside näitaski, et kursust peeti väga kasulikuks. „Tean omast kogemusest, kuidas võõrkeelteoskus rikastab, ja mul on väga hea meel, et olen saanud teha midagi konkreetset, et kellegi keeleoskus areneks ja paraneks.“
Rando õpetas kolm aastat Narva Eesti Põhikoolis inglise keelt, Narva kolledžis on ta seda teinud nüüdseks neli aastat. Bakalaureuseastmes saadud teadmised mitmekeelses koolis töötamise kohta on tulnud ka inglise keele õpetajana väga kasuks, sest enesest mõista on Narvas koolitundides erineva emakeelega õpilasi. Ida-Virumaa ongi mitmekeelne ja Rando jaoks on see normaalsus. „Olen oma erialavalikuga väga rahul – see on andnud mulle oskused, mida on praegu koolides, sealhulgas mitmekeelsuse kontekstis, väga vaja,“ kinnitab ta.
Et haridus ja pidev enesetäiendamine on Randole väga oluline, ei välista ta ka doktoriõpet, ent möönab, et see mõte vajab veel kindlasti pikemalt kaalumist.
Selge siht silme ees
Praegustele õpetajakoolituse tudengitele ja teistele tulevastele õpetajatele paneb Rando südamele, et kõrgkoolis õppimine nõuab küll palju, kuid pikemas vaates on see väga väärtuslik.
„Raskem on kindlasti neil, kes õpingute kõrvalt töötavad. Soovitan oma aega teadlikult planeerida, hoida silme ees sihti, miks sa seda teed, ning leida aega ka lähedaste jaoks ja elu nautimiseks,“ ütleb ta.
Ka Rando ise töötas õppimise ajal – juba magistriõpingutega kõrvuti asus ta kolledžis ametisse omaenda bakalaureuseõppekava („Keeled ja mitmekeelsus koolis“) programmijuhina. Peale selle juhib ta nüüd ka magistriõppekava „Keeleõpetaja mitmekeelses koolis“, mis annab teadmised ja oskused õpetamiseks klassis, kus õpivad koos erineva kodukeelega õpilased.
„Seisan programmijuhina hea ennekõike selle eest, et minu juhitavad õppekavad oleksid ajakohased ja kvaliteetsed ning vastaksid üliõpilaste ja tööandjate ootustele. Programmijuhil on palju teisigi ülesandeid: nõustan üliõpilasi, planeerin ja arendan õppetööd, korraldan lõputööde kaitsmist jne,“ räägib Rando. Tema lähedaste arvates on programmijuhi töö natuke nagu kooli õppejuhi oma. „Mõnes mõttes on neil õigus – mitmed ülesanded on sarnased,“ tõdeb ta.
Gümnasistide jaoks koostas Rando kolledžis valikkursuse, mis aitab paremini Eesti kõrgkoolide ja edasiõppimisvõimaluste seas orienteeruda. „Mul endal oli gümnaasiumi lõpus küll palju kõhklusi, sealt see mõte välja kasvaski. Praeguseks olen seda kursust koos kolleeg Kaja Karoga korraldanud kaks aastat ja tagasiside on olnud hea. Lisaks tunnen, et see on arendanud metoodiliselt ka meid endid.“
Kui uurida Randolt, miks peaks gümnaasiumi lõpetajad Narva õppima tulema, vastab ta esiteks küsimusega: „Aga miks mitte, kui sa leiad, et Narvas õpetatakse just seda, mida sa õppida tahad?“ Ja loetleb seejärel põhjuseid: „Me oleme tuntud kui õpetajakoolituse kolledž, aga viimastel aastatel on esile tõusnud ka infotehnoloogia valdkond. Äsja avasime kolledžis uue robootika ja andmeteaduse rakenduste magistriõppekava. Lisaks saab siin õppida ettevõtlust ja noorsootööd.“
Plussideks on Rando sõnul ka kolledži ilus õppehoone ja viis aastat tagasi valminud uus üliõpilaselamu, kus on olemas isegi ujula. Oluline kohtumispaik nii tudengitele kui ka linnarahvale on kolledži kohvik Muna.
„See on hubane koht, kus saab nautida head toitu ja kohata huvitavaid inimesi. Munas ei käi ainult kolledžipere – see söögikoht on aastaid olnud populaarne ka Narva elanike ja külaliste seas,“ räägib Rando.
„Tulge meile külla!“
Lisaks õppetööle toimub kolledžis palju igasuguseid üritusi. Üliõpilasesindajana sai Rando omal ajal mitmeid neist ka ise korraldada – näiteks rebaste ristimist ja spordipäevi. Tolle aja kõige suuremaks saavutuseks peab ta eesti keele vestlusklubi loomist, millega sai hakkama juba esmakursuslasena.
„Selle eesmärk oli pakkuda tudengitele võimalust suhelda omavahel eesti keeles ja saada keelepraktikat. Praegu vestlusklubi sellisel kujul enam ei tegutse, aga selle rolli on mõnes mõttes üle võtnud kolledžis toimiv keelesõbra programm,“ räägib Rando.
2025. aastal alanud keelesõbra programm toetab Tartu Ülikooli muu emakeelega üliõpilasi eesti keele omandamisel ning aitab ületada suhtlusbarjääri. Keelt õpitakse vabas vormis, näiteks kohvikutes, teatris või kinos käies, lauamängu- või teemaõhtutel, matkadel või tudengipidudel osaledes. Programmis saab osaleda 20 eestikeelset mentorit ja 20 venekeelset õppijat.
Rando tunnistab, et Narva linnamelu ei ole just kõige aktiivsem, ent ta on veendunud, et kõik, kes soovivad leida võimalusi vaba aja sisustamiseks, seda ka saavad. „Kui muud põhjust ei leia, siis tulge septembris meie muusika- ja linnafestivalile Station Narva. Tulge meile külla, öelge tere ning vaadake siin ringi – usun, et Narva võlu lummab ka teid. See on igati tore koht, kuhu õppima tulla,“ teeb ta üleskutse.
Vabal ajal meeldib Randole liikuda ja end füüsiliselt proovile panna. Kuigi töö ja õpingute kõrvalt ei pruugi sport alati esikohale pääseda, leiab ta ikka aega, et minna metsa või parki jooksma. Lemmikpaik selleks on Kohtla-Järve metsapark. Kuna tööalaselt tuleb palju suhelda, eelistab ta jooksurajal iseenda seltskonda.
Lisaks meeldib talle lugeda, aga ka sõpradega grillida ja lihtsalt koos olla. Eesootav suvi annab kõigeks selleks rohkem aega ja võimalusi – õpetajaameti pluss on ju ka pikem suvepuhkus.
„Sipsik“, Pärnu ja volikogu istungid
- Rando eelistab lugemisel klassikat. Lapsepõlve lemmikraamat on Eno Raua „Sipsik“. Eesti kirjanikest on lemmikud Andrus Kivirähk ja A. H. Tammsaare, mujalt maailmast Mark Twain.
- Ta hoiab silma peal ka ajakirjandusel, aga „lemmiksaadeteks“ on Kohtla-Järve ja Narva linnavolikogu istungute veebiülekanded.
- Lemmikkohad Narvas on Kreenholmi linnaosa, Äkkeküla spordi- ja puhkeala ning promenaad, kus on hea jooksmas käia. Ka Narva-Jõesuu meeldib talle väga.
- Narva külalisel soovitab ta kõigepealt uudistada Narva muuseumi ja Hermanni linnust.
- Eestis on lemmikreisisihtkoht Pärnu. „Olen seal käinud mitukümmend korda ja lähen veel!“ Lähiriikidest meeldib Soome. Reisisoovide nimekirja eesotsas on Suurbritannia ja USA.
- Saab hakkama kartulipudru, liha ja kergemate salatite tegemisega. „Ülikooli ajal oli oluline, et toit oleks toitev ja saaks kiiresti valmis.“
