Tuutoriteks nimetatakse Tartu Ülikoolis vabatahtlikke üliõpilasi, kes on uutele tudengitele ülikoolieluga harjumisel toeks. Et saada tuutoriks, tuleb kevadel läbida üliõpilasnõustamise väljaõpe ja saada programmijuhilt heakskiit.

Loomulikult kaasnevad ka vabatahtliku tööga vastutus ja reeglid. Tuutorluse puhul aitab sihti mitte kaotada sügisel toimuv tuutoripraktika õppeaine, mille käigus tuleb täita juba elulisi ülesandeid. Tuutorid saavad tegutseda esimese astme õppekavadel ja ingliskeelsetel magistriõppekavadel.

Mis ajendab üht üliõpilast endale sellist vastutusrikast kohustust võtma? Motiveerida võib võimalus teisi aidata, suhelda, uusi sõpru leida ning ka ainepunkte saada, aga peale selle annab tuutorlus midagi palju enamat.

Esiteks täienevad teadmised TÜ üliõpilaste õigustest, kohustustest ja võimalustest. Teiseks on tuutorlus suurepärane võimalus arendada oskusi, mida võib vaja minna pea igas eluvaldkonnas, näiteks suhtlemis-, esinemis-, organiseerimis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust. Nende arengut toetavad ka väljaõppe käigus ette nähtud ülesanded ja praktiline tegevus. Igatahes on tuutorlus tähelepanuväärne kogemus, mida CV-sse märkida.

Tänavu tegutsenud tuutorid on ainekursuse kohta öelnud näiteks nii:

«Mahukas, järjepidev ning mõnikord annab täiesti üllatavates ja ootamatutes kontekstides väga väärtuslikke uusi kogemusi ja teadmisi.»

«Nii palju kui võtad, nii palju ka saad.»

«Tuutorina on võimalus jõuda mingite kogemuste ja võimalusteni, milleni muidu ei küündiks või mille olemasolu peale ei tulekski.»

Samuti julgustavad tuutorid uusi liitujaid järgmiste sõnadega:

«Tuutoriks saamise protsess ei vajagi tudengi poolt üüratu suurt pingutust, vaid pigem rikkalikku tahet, mis on esma­tähtis.»

«Motivatsioon on õiges kohas siin aines.»

Korraldajadki usuvad, et iga tuutor saab meeldejääva, ehk isegi elumuutva kogemuse. Et alustada, on vaja leida ÕIS-ist õppeaine «Tuutorite väljaõpe» (P2OO.00.007).

Tuuli Vallisoo

õppeosakonna nõustamiskeskuse infospetsialist